Terras ütles teisipäevasel pressikonverentsil, et Hispaaniast saabunud tulemused olid selged.

"Saan kinnitada fakti, et referentslaboratooriumi tulemus on positiivne," lausus Terras.

See tähendab, et nüüd, kui lõplik ja rahvusvaheliselt kinnitatud tõend on olemas, lähevad farmi 4500 siga hukkamisele, lisas ta.

Loomade hukkamisega tegeleb põllumajandus- ja toiduamet (PTA).

PTA peadirektor Raimo Heinam ütles, et hukkamisega Nurme farmis alustatakse esimesel võimalusel, et takistada haiguse edasist levikut.

Heinam lisas, et ta loodab, et laupäeval rahumeelsel meeleavaldusel sõlmitud kokkulepe – oodatakse enne järgmiseid otsuseid ära Hispaania labori tulemused – peab, ja PTA saab rahulikult nüüd oma tööd Nurme farmis alustada.

"Kui see nii ei ole, peame rakendama liikumispiiranguid Nurme farmi ümbruses. Minu siiras soov on, et me ei pea seda tegema," lausus Heinam.

Riigi laboriuuringute ja riskihindamise keskuse ehk LABRIS-e direktori asetäitja loomatervise valdkonnas Imbi Nurmoja ütles, et Hispaania laborisse saadeti kokku 14 proovi, seitse neist olid proovid, mis võetud Eesti farmidest, kus on tuvastatud SAK-i puhang. Ülejäänud seitse olid proovid surnud metssigadelt. Kõik tulemused Hispaaniast langesid kokku Eestis tehtud analüüside tulemustega, lausus Nurmoja.

Hispaaniast saabunud analüüsiga saab tutvuda LABRIS-e kodulehel (analüüs on ingliskeelne).

Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop märkis, et sead tuleb hukata, sest tegu on väga ohtliku ja kiirelt leviva haigusega, mille puhul ei saa mõistliku aja jooksul kinnitada, et farmis pole enam nakkavust. "Ka kahest nädalast ei piisa, pigem on vaja 40 päeva. Kuivõrd määramatus on nii suur, siis ka Euroopa seadusandlus ütleb, et kui üks siga on nakatunud, siis tuleb pidada kogu karja nakkusohtlikuks," lausus Viltrop.

Eestis on olukord SAK-iga siiski sedavõrd hea, et farmist farmi levikut pole tuvastatud, ütles Viltrop.

Heinam ütles, et mõista tuleb, et praegu on SAK metsas igal pool olemas ning peamine, millega tegelda saab, on see, et katk ei jõuaks farmidesse. "Iga farmi omanik vastutab selle eest, et bioohutusnõuded oleks täidetud," lausus ta.

PTA teatas 30. juulil, et Nurme farmis tuvastati sigade Aafrika katku nakatumine ning haiguse tõttu ootab hukkamine 4500 looma. Aafrika katku tekitaja leidu kinnitavad laboratoorse uuringu tulemused laekusid päev varem.

9. augustil, mil plaani järgi oleks pidanud toimuma sigade hukkamine, toimus Nurme farmi juures meeleavaldus, mille tõttu lükkas PTA sigade hukkamise edasi ning ootas ära Hispaanias asuva referentslabori tulemused.

25. juulil tuvastati sigade Aafrika katku kolle Raplamaal Petlema farmis kus peeti 4000 siga. Kokku on sel aastal Eestis viies taudikoldes nakatunuks tunnistatud üle 17 000 kodusea.