Zelenski andis kohtumisest teada pärast telefonikõnet Trumpiga, milles viimane informeeris teda oma Alaskal Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga reedel peetud kõneluste põhipunktidest.

"Esmaspäeval kohtun ma Washingtonis president Trumpiga, et arutada kõiki üksikasju, mis puudutavad tapmise ja sõja lõpetamist," ütles Zelenski. "Olen kutse eest tänulik."

Zelenski sõnul pidas ta Trumpiga poolteist tundi kestnud sisulise vestluse, mis algas kahepoolsena, kuid millega hiljem ühinesid ka Euroopa liidrid.

We had a long and substantive conversation with @POTUS. We started with one-on-one talks before inviting European leaders to join us. This call lasted for more than an hour and a half, including about an hour of our bilateral conversation with President Trump.

Ukraine reaffirms… pic.twitter.com/64IPVhtFaB

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) August 16, 2025

New York Times teatas hiljem, et esmaspäevasele Trumpi ja Zelenski kohtumisele on kutsutud ka Euroopa liidrid.

Washingtoni kohtumine peaks toimuma kolm päeva pärast Trumpi ja Putini kõnelusi Alaskal, mis lõppesid ilma relvarahu otsuse ja nähtava läbimurdeta Venemaa rohkem kui kolm aastat kestnud agressioonisõja lõpetamiseks.

Zelenski kutsus pärast USA-Venemaa tippkohtumist kaasama Ukraina Euroopa-liitlased läbirääkimiste igasse etappi. Ta kordas ka, et on valmis kolmepoolseks kohtumiseks Trumpi ja Putiniga. Kiiev on seda pikka aega nõudnud, kuid Kreml on sellele seni vastu seisnud.

"Ukraina rõhutab, et võtmeküsimusi saab arutada liidrite tasandil ning selleks sobib kolmepoolne formaat," ütles Zelenski laupäeval.

Pühapäeval võõrustavad aga Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Ukraina liitlaste niinimetatud tahtekoalitsiooni videokonverentsi, et arutada rahu saavutamist, teatas Prantsuse presidendipalee.

Kohtumist koordineerivad Briti peaminister Keir Starmer, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Friedrich Merz.

EL: Trump andis Zelenskile ja Euroopa liidritele kohtumisest ülevaate

USA president Donald Trump rääkis laupäeva varahommikul Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Euroopa liidritega, andes ülevaate kohtumisest Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja.

Trump vestles üle tunni aja Zelenski, Briti peaministri Keir Starmeri, Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni, Saksa kantsleri Friedrich Merzi, NATO peasekretäri Mark Rutte ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, ütles pressiesindaja.

Ka Valge Maja kinnitas vestlust presidendilennuki Air Force One pardal.

President jõudis Washingtoni tagasi laupäeval kell 2.45 (9.45 Eesti aja järgi) ega vastanud ajakirjanike küsimustele, ütles Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt.

CNN-i andmetel võttis vestlusest osa ka Soome president Alexander Stubb.

Stubb ütles juba kolmapäeval, et osaleb telefonivestluses. Tema sõnul antakse Trumpi ja USA asepresidendi J. D. Vance'iga kolmapäeval rääkinud rühmale laupäeval Alaska tippkohtumisest ülevaade. Rühma kuulus ka Soome.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles, et pärast jutuajamist Trumpiga arutasid Euroopa liidrid teemat omavahel.

Allikas: USA pakkus Ukrainale NATO-laadseid julgeolekutagatisi

USA pakkus Ukrainale NATO liikmega sarnaseid julgeolekutagatisi, kuid alliansiga liitumiseta, ütles diplomaatiline allikas pärast Donald Trumpi laupäevahommikust vestlust Ukraina presidendi Zelenski ja Euroopa liidritega.

"Ameerika pool pakkus ühe julgeolekugarantiina Ukrainale mitte-NATO artikkel 5 laadi garantiid, eeldatavalt kokkuleppel Putiniga," ütles allikas.

Samas lisas ta: "Keegi ei tea, kuidas see töötaks ja miks Putin sellega nõustuma peaks, kui ta on kategooriliselt vastu NATO-le ja ilmselgelt vastu Ukraina suveräänsust tõhusalt tagavatele garantiidele."

NATO kollektiivkaitse tugineb artikkel 5 põhimõttel, mille kohaselt on rünnak ühe liitlasriigi vastu rünnak kõigi vastu.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kes vestluses Trumpiga osales, kinnitas, et USA riigipea oli tõstatanud mõtte artiklist "inspireeritud" julgeolekutagatisest.

Ettepaneku alguspunktiks on määratleda kollektiivkaitseklausel, mis võimaldaks Ukrainal saada kasu kõigi oma partnerite, nende seas USA, toetusest, nii et nad (liitlased) oleks valmis tegutsema, kui (Ukrainat) taas rünnatakse, ütles Meloni avalduses.

Peaminister ei maininud, kas seda ideed on Putiniga arutatud.

Märtsis ütles Meloni Itaalia senaatoritele, et toetus ei tähenda antud juhul tingimata sõtta minekut.

Ta märkis, et ehkki artikkel 5 kohaselt on jõukasutus üks variant, pole see ainuvõimalik variant.

Kiiev on pikalt püüelnud NATO-ga liitumise poole, kuid Kremli väitel on just see üks agressioonisõja põhjuseid. Läänes ollakse riigi liitumisele alliansiga ebaleval seisukohal.

Trump on Ukraina ühinemise korduvalt välistanud.