Saaremaal algav merekaabel peaks Läti rannikul maale jõudma Ventspilsi lähedal. Esialgne meretrass on paigas, täpne selgub pärast uuringute lõppu. Maismaal kulgeb Eesti-Läti neljas elektriühendus Ventspilsist Leedu poole edasi mitte otse, piki merekallast, vaid hoopis sisemaa kaudu, jõudes Brocenisse ja sealt edasi Leetu Varduvasse.

"Eesmärk on luua eeldusi taastuvenergia tootmise liitmiseks elektrivõrguga," sõnas Läti Kõrgepingevõrkude juhatuse liige Arnis Daugulis. "Koos rahvusvahelise ühenduse loomisega tugevdame ka riigisisese võrgu töökindlust."

Läti jaoks on väga tähtis uue liini hind.

"Peamine on mitte luua täiendavat rahalist koormust lõpptarbijaile, neile, kes kasutavad elektrit. Et ei juhtuks nii, et neljanda ühenduse rajamise pärast tuleb hakata elektri eest rohkem maksma," lausus Läti kliima- ja energeetikaministeeriumi riigisekretäri asetäitja Liga Rozentale.

Lätis on nii mere- kui ka maismaatuuleparkide arendamisega suured plaanid. Läti riigimetsa maadel on sobilikke kohti välja jagatud nii palju, et uute andmine on peatatud. Kuid lätlased vaatavad energia arengule ka laiemalt ja endiselt loodetakse koostööd teha eestlastega tuumaenergia võimaliku arendamise suunas. Augusti lõpus toimuval Eesti ja Läti valitsuse ühisistungil on see teema päevakorras.

Läti energeetika arengukavas prognoositakse, et veerand sajandi pärast kasutatakse Lätis elektrit kolm korda rohkem kui praegu. Viimased ehk juuli andmed näitavad, et Lätis suudeti elektrit toota 82 protsenti keskmisest vajadusest, aasta eest samal ajal vaid pisut üle poole. Elektri hind oli juulis üle 46 euro megavatt-tunni eest ehk viimase viie aasta madalaim.

"Plaanime Lätis 2030. aastaks luua 1500 megavatti uut tuuleparkide võimsust. Siis täidame eesmärgi, et kogu lõpptarbimise moodustab taastuvenergia," sõnas Rozentale.

Maatuuleparke on Lätis praegu kavandamisel palju. Merel on kõige kaugemale jõutud Eesti-Läti ühise ELWIND projektiga, ehkki ka see on alles uuringujärgus.

"Meil on Läänemerel ka teisi arenguplaane. Näiteks Baltic Hub, mis ühendaks meie piirkonda Saksamaaga. Läti jaoks on väga huvitav ka Rootsi-suunaline ühendus," ütles Läti Kõrgepingevõrkude juhatuse liige Daugulis.

Läti kliima- ja energeetikaministeeriumi riigisekretäri asetäitja Rozentale selgitas, et Läänemerel Läti majandusvetes on kavandatud viis piirkonda, kuhu oleks võimalik rajada meretuuleparke.

Maismaapargid on mereinvesteeringutest odavamad. Seega on üsna selge, et eesmärgi – 2030. aastaks 1500 megavatti uut tuuleenergia võimsust – täidavad maale paigaldatavad tuulikud.