Hiina on andnud märku oma valmisolekust osaleda Ukrainas rahuvalvejõududes, vahendasid Euroopa Liidu diplomaadid väljaandele, viidates Hiina valitsuse allikatele. Samas rõhutasid diplomaadid, et Peking oleks valmis seda tegema vaid juhul, kui rahuvalvajad saadetakse ÜRO mandaadi alusel.

Brüsselis on Pekingi plaan pälvinud vastakaid reaktsioone. Ühelt poolt märgitakse, et globaalse lõuna riikide nagu Hiina kaasamine võiks suurendada rahvusvahelist toetust välisvägede kohalolekule rahu tagamisel. Teisalt aga eksisteerib oht, et Hiina soovib eeskätt Ukrainas luurata ning võimaliku konflikti korral võtab selgelt Venemaa-meelse seisukoha, ütles üks kõrgetasemeline ELi diplomaat.

Kolmapäeval välistas Vene välisminister Sergei Lavrov julgeolekutagatiste kokkuleppimise ilma Venemaa osaluseta. Ta vihjas ka Hiina kaasamisele.

"Venemaa on nõus, et Ukrainale antavad julgeolekutagatised põhineksid võrdsetel tingimustel ning sellesse protsessi oleksid kaasatud sellised riigid nagu Hiina, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa," ütles Lavrov.

"Lääs mõistab väga hästi, et tõsine arutelu julgeolekutagatiste üle ilma Venemaa Föderatsioonita on utoopiline," sõnas Lavrov – sellega läks ta aga vastuollu USA presidendi Donald Trumpi väitega, kes oli pärast esmaspäevast telefonikõnet Venemaa liidri Vladimir Putiniga öelnud, et tema arvates ei kujuta Euroopa julgeolekutagatised Kremli juhile probleemi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski lükkas tagasi Lavrovi üleskutse kaasata Hiina julgeolekutagatiste protsessi. "Me vajame julgeolekutagatisi ainult nendelt riikidelt, kes on valmis meid tegelikult aitama," ütles ta.

Sõja algusest saadik on Peking toetanud Moskvat miljardite dollarite väärtuses naftaostudega ning elektroonikakomponentide tarnetega, mida kasutatakse täppisrelvade tootmisel. Lisaks sellele hoiavad kaks riiki jätkuvalt üleval partnerlust, mida nad ise kirjeldavad kui "piirideta."

Lääne hinnangul hõlmavad Ukrainale antavad julgeolekutagatised laiemat spektrit kui pelgalt sõjalist abi rünnaku korral, ega piirdu üksnes NATO artikli 5 põhimõttele sarnaneva kohustusega pakkuda kaitset.

Julgeolekutagatised hõlmavad väidetavalt ka Ukraina relvajõudude väljaõpet, relvade tarnimist, abi kaitsetööstuse arendamisel, luureandmete jagamist, sanktsioone, majanduskoostööd ning Ukraina järkjärgulist ühinemist Euroopa Liiduga, kirjutab väljaanne.

Kõrgetasemelised EL-i diplomaadid ütlesid, et ka droonid võiksid olla kasutusel relvarahu jälgimisel ning, mis juhtub relvarahu rikkumise korral, peab olema täpselt määratletud mandaadis.

Bloomberg teatas 19. augustil, et umbes kümme Euroopa liitlast on valmis saatma Ukrainasse vägesid. Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Leedu ja Eesti on avalikult teatanud oma valmisolekust pakkuda vägesid kohapeale.

Ameerika Ühendriigid on välistanud oma vägede saatmise Ukrainasse, kuigi on öelnud, et on avatud ka muude julgeolekugarantiide pakkumisele.