USA president Donald Trump andis augusti alguses korralduse paigutada pealinna rahvuskaartlased, keda on nüüdseks üle 2200. Rahvuskaardi kohalolek Washigtonis on osa meetmetest, mida on Trump nimetanud võitluseks kontrolli alt väljunud kuritegevuse vastu.

Esmaspäeval andis Trump kaitseminister Pete Hegsethile korralduse luua Washingtoni rahvuskaardi koosseisus eriüksus, mille ülesandeks on tagada riigi pealinnas avalik turvalisus ja kord.

Lisaks andis Trump korralduse palgata juurde politseinikke ning rohkem prokuröre, kes keskenduksid vägivaldsetele ja varavastastele kuritegudele.

Veel võttis Trump eraldi korraldusega sihikule sularahata kautsjoni ning andis korrakaitseorganitele korralduse, et kõik vahistatud tuleb hoida föderaalse vahi all kõige laiemas lubatud ulatuses ja neile tuleb esitada föderaalsüüdistused.

Nende sammude eesmärk on tagada, et avalikule julgeolekule ohtlikke süüdistatavaid ei vabastataks enne kohtuprotsessi vahi alt, sõnas president.

Päev varem hakkasid rahvuskaardi üksused Washingtonis kandma teenistusrelvi, teatas USA sõjavägi, märkides, et neil on lubatud jõudu kasutada ainult viimase abinõuna.

USA pealinna paigutatud üksused on pärit valdavalt demokraate toetavast Washingtonist kuid ka vabariiklaste juhitud Lääne-Virginia, Lõuna-Carolina, Ohio, Mississippi, Louisiana ja Tennessee osariigist.

Trump ja teised vabariiklastest poliitikud on väitnud, et USA pealinn on kuritegevusest tulvil, vaevleb kodutuse käes ja on rahaliselt halvasti juhitud. See vastab mitmete suurte USA linnade osas viimastel aastakümnetel ka tõele.

Washingtoni politsei andmed näitavad vägivaldse kuritegevuse märkimisväärset langust aastatel 2023–2024, kuid see järgnes varasemate aastate kasvule.

Ka föderaalsed korrakaitseametnikud – sealhulgas immigratsiooni- ja tolliamet (ICE) – on Washingtoni tänavatel oma kohalolekut suurendanud, mis on tekitanud elanikkonna ka üleüldist pahameelt ja proteste.