Pärast kohtumist kirjutas Mitt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et uurida, kas sellele maa-alale on tulevikus planeeringuid ning kui ei ole, siis kas oleks võimalik algatada läbirääkimised maa võimalikuks broneerimiseks suurhalli asukohana.

"Suurhalli eesmärk oleks võõrustada spordiüritusi, kontserte, messe jmt. Praeguse seisuga on rahastus planeeritud kaughasartmängumaksu määra alandamisest tulenevast lisatulust, aga kas ja mil määral lisatulu laekub, selgub 2026. aasta jooksul," selgitas Mitt.

ERR-iga rääkides ütles Mitt, et Suur-Sõjamägi on kaalumisel ühe võimaliku asukohana, kuid samamoodi kaalutakse ka Paljassaare või Tondiraba piirkonda.

Samuti pole maha maetud mõtet, et suurhall tuleb üldse Tartusse, nagu on soovinud üks idee eestvedajaid, riigikogu liige Tanel Tein (Eesti 200).

"Ma ei ütle, et Tartu ei tule üldse kõne alla suurhalli asukohana," sõnas Mitt.

"Ühtegi otsust aga veel tulnud ei ole - praegu on käimas ettevalmistused ajaks, mil on võimalik projektiga alustada. Kaardistame võimalikke asupaiku, et olla valmis ajaks, kui on lisasumma teada. Aga üks asi on maksulangetamine ja teine asi on laekumine," sõnas Mitt.

EOK peasekretär Kristo Tohver rääkis samuti, et praegu kogutakse alles sisendit. "Kohtume spordi- ja kultuuriürituste ning messide korraldajatega ja teeme kindlaks, mis on nende vajadused," sõnas Tohver.

Projekteerime saaks alata kõige varem 2027. aastal, lisas Tohver.

Koalitsioonilepingu järgi on kavas ehitada Eestisse suur hall, mis sportmängudel mahutaks minimaalselt 10 000 vaatajat. Kuna erainvestorid nii suurt halli tasuvaks ei pea, kavatseb valitsus luua hasartmängu vahenditest rahastava riikliku fondi, mis aitaks multifunktsionaalse halli ehitada.

Halli rajamist hakkab juhtima Eesti olümpiakomitee. Halli ehitamiseni jõutakse plaanide järgi 2029. aastal.