"Valgel Majal on teadmine, et Vene president Vladimir Putin läbi rääkida ei soovi. Seda näitab ka Venemaa droonirünnakute taktika muutus alates maist Ukrainas. Kui varem oli ühtlane nivoo: sadakond drooni päevas, siis nüüd tehakse nädala-kahe jooksul üks 500-600 rünnak, mis kurnab Ukrainat. Venemaa liigub selles suunas, et nad saaksid kätte need neli oblastit Ukrainast pluss siis loomulikult Krimm," rääkis Pevkur.

USA president Donald Trump üksi neid diplomaatilsi kõnelusi ei pea, tema meeskond on see, kes peab tulemuse koju tooma, ütles Pevkur.

"Selge on see, et Valgel Majal selge, et Putinilt järeleandmist ei tule. Korduvad proovimised viia Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Putin ühe laua taha, ei ole õnnestunud. Vaadates toimuvat Ukrainas, pole näha, et mingi murrang toimuks. Pigem on USA sisepoliitika USA-s sügise saabudes rohkem pilti tulemas," rääkis Pevkur.

"Euroopas on väsimus sõjast pead tõstmas, sõnas minister. "Paljud Euroopas ootavad läbimurret, et saaks rahulikumalt võtta. Euroopa on aga andnud ka rekordilist abi. Oktoobris-novembris soovime jõuda kahe miljoni mürsu andmiseni Ukrainale," rääkis minister.

"Julgeolekugarantiides Ukrainale on kaks poolt: sõjalise poole pealt on arusaamine olemas, mida teha, kui vaherahu saabub. Poliitiline pool on keerulisem: Eesti on valmis meestega panustama, aga näiteks Poola ja mõned teised riigid on öelnud, et nemad ei panusta," sõnas Pevkur.

Eesti on sõlmimas uusi lepinguid, et oma õhuruumi kontrollida ka madalamalt kui 300 meetrit, sõnas Pevkur.

"Venemaa on selle asja põhjus, et me peame tegema praegu neid kulutusi," ütles minister. "Kõik sõjalised võimed vajavad arendamist. Meil on praegu rahalised vahendid olemas ja see asi saab korda," ütles minister.