Kolmapäeva hommikul ei olnud veel selge, kas Poolasse tunginud Vene droonide näol oli tegemist kõrvale suunatud droonide või tahtliku sisenemisega NATO õhuruumi, ütles kindralleitnant Merilo ERR-ile. Poolasse sisenenud droonide arvu nimetas kaitseväe juhataja "märkimisväärseks".

Poola jõukasutamine oli Merilo sõnul reeglitepärane.

"Ma arvan, et kõik need otsused, mis on tehtud, on väga õiged ja adekvaatsed ning saadavad õige signaali Venemaale, et ei ole mõtet testida NATO valvsust," lisas ta.

Merilo hinnangul on vähetõenõoline, et sellise hulga droonide sattumine Poola õhuruumi juhtus kogemata või elektroonilise segamise tulemusel.

"Ma pigem julgen väita, et Venemaa ikka tahtlikult ja teadlikult eskaleerib ja testib. Võib-olla on see ka sünkroniseeritud selle väiksemastaapse õppuse Zapad strateegilise heidutuse narratiiviga, mida nad üritavad lääne suunal väga jõuliselt peale suruda," rääkis ta.

Küsimusele, kas julgeolekusituatsioon on piirkonnas muutunud, vastas Merilo, et Euroopa pinnal käib neljandat aastat sõda ja kogu aeg on olnud võimalus, et eskalatsioon järgneb. "Me oleme näinud sõjamõjude pritsimist üle piiride, kaasa arvatud Eesti territooriumile maandunud ründedroon. Ja täna see, mis ikkagi toimub Poolas, on selge näide, et see sõda võibki üle tavapäraste piiride igal suvalisel ajahetkel tulla," lisas ta.

"Ma julgen väita, et see on normaalne areng sõjale, mis juba mõnda aega kestab Euroopas ehk eskalatsioonivõimalus on alati olemas," ütles Merilo, kuid rõhutas, et praegu on kõik kontrolli all.

Kaitseväe juhataja ütles, et Eesti ja liitlased on kogu aeg valvsuse mõttes kõrgel tasemel. "Paneme kõiki asju tähele, mis annaks meile piisava indikatsiooni, et midagi järgnevalt toimub," sõnas ta.

"Igal juhul see, mis toimub, on väga selge ja jõuline reaktsioon ja nimetame seda õigesti – tegemist on Venemaa agressiooniga, seekord see toimub NATO territooriumil," ütles Merilo.

Kaitseväe juhataja selgitas, et Poolas toimus Vene droonide riiki tungimisel automaatne tegevus nende hävitamiseks – sama toimuks ka Eestis.

"Oluline on ka aru saada, et me peame kõigepealt selle drooni tuvastama ja siis ka 100 protsenti identifitseerima. Meie oleme rahuajas, meie õhuruumis toimub tavapärane õhuliiklus, seega me ei saa lihtsalt hakata õhus lendavaid asju tulistama suva järgi. Teatud protseduurid on vaja läbi viia. Need protseduurid on läbi harjutatud. Kõik taandub sellele, kas meie tehniline võimekus on võimeline seda drooni nägema, mis on disainitud selleks, et vastase õhutõrjest mööda hiilida," sõnas ta.

Kaitseväe endine juhataja kindral Martin Herem kirjutas kolmapäeval sotsiaalmeedias, et tõenäoliselt Poola ei olnud tahtlik sihtmärk.

Kaitsevägi: Eesti õhuruumis oli olukord tavapärane

ERR saatis kaitseväele päringu, kas ööl vastu kolmapäeva oli ka Eesti õhuruum ohustatud, sattus mõni droon Eesti pinnale ning kas NATO hävitajad tõusid õhku.

"Olukord Eesti õhuruumis oli tavapärane ja midagi eriskummalist ei tuvastatud," vastas õhuväe teavitusspetsialist.