Vseviov tõdes, et täpsemad asjaolud Vene droonide tungimise kohta Poola õhuruumi alles selguvad, kuid praeguse info järgi paistab, et see ei toimunud kogemata. Poola on selle tõttu palunud NATO-s neljanda artikli alusel konsultatsioone.

"See on loomulikult väga tõsine asi, liitlased on Poolaga solidaarsed," ütles Vseviov. "Nüüd arutatakse juba ühiselt, mida selles suhtes ette võtta. Laias plaanis on selge – niisugused juhtumid on võimalikud tänu sellele, et Venemaa peab Euroopas agressioonisõda ja kõige kiirem püsivam ja mõistlikum viis selliste juhtumite lõpetamiseks on Venemaal surve avaldamine, Ukraina toetamine, et ometigi agressor selle agressiooni lõpetaks."

Vseviovi hinnangul ei olnud Vene droonide tungimine Poola pööre Ukrainas toimuvas sõjas.

"Loomulikult oli see erakordne jõhker eskalatsioon, eriti kui me teeme lõpuks siit kokkuvõtte, et tegemist ei olnud eksinud droonidega – kuigi ka sellisel juhul ma tahan alla kriipsutada, et ei ole mingisugust vabandust droonide eksimisele teise riigi õhuruumi," lisas ta.

Droonide sihilikku saatmist NATO riigi õhuruumi nimetas Vseviov märkimisväärseks eskalatsiooniks.

"See läheb kokku selle mustriga, mida me oleme näinud. Venemaa on viimasel ajal olles surve all muutunud hüsteerilisemaks, paanilisemaks, minu meelest ka meeleheitlikumaks. Selle märgiks on need ülipüüdlikud diplomaatilised sõnumid, mille eesmärk on, tundub meeldida Ameerika Ühendriikide presidendile [Donald Trumpile], kes aga mulle tundub, näeb selle läbi," rääkis Vseviov.

Kantsleri sõnul peab Venemaa eskaleeriv tegevus saama selge vastuse.

"Meie vastus sellele peab olema üksmeelne ja selge, agressiooni hind tuleb ajada võimalikult kõrgeks konkreetsete praktiliste sammudega ja Ukraina toetusele seni veel kehtivad mõttelised piirid – need tuleb maha võtta. Tuleb samamoodi edasi liikuda Ukraina poliitilise sõjalise majandusliku toetamisega, aga ka Ukraina toomisega lähemale Euroopa Liidu ja NATO liikmesusele," ütles Vseviov.

Küsimusele, kas Venemaa testis Lääne reaktsiooni, vastas ta: "Ma ei oska öelda, mida Venemaa võis mõelda, kui ta seda tegi. Kas ta tegi seda mingisuguseks testiks või tahtis ta kuidagimoodi provotseerida – ei tea, aga vastuse peab see saama ühemõttelise. Sellise, et enam sellist soovi ei oleks."

Vseviov selgitas käsuahelat, kui Vene droon NATO riiki satub.

"Igal riigil on oma käsuahel, oma suveräänne õigus kasutada jõudu vastavalt oma seadustele, ja on olemas teatud NATO ühised protseduurid, mis alluvad NATO plaanidele, mis on kokku lepitud ja tulevad NATO Euroopa vägede ülemjuhataja tasandilt allapoole läbi erinevate vastavate staapide," sõnas ta.

"Kas antud juhul oli nüüd tegemist Poola riikliku sammuga või mingisuguse ühissammuga – ma veel kindlalt öelda ei oska, see on minu jaoks ka üpris värske juhtum," tõdes Vseviov. "Kindlasti vaadatakse üle ka kõikvõimalikud reageerimist puudutavad protseduurid. Eks sellised asjad ole ka meile võimalused õppida, kuidas oma reageerimist kiiremaks ja täpsemaks teha. Aga mulle tundub, et siin olid mängus nii Poola enda kui liitlaste ühised tegevused."