Suure-Lähtru imikumõrv on üks Eestit viimastel aastatel enim raputanud kuritöid, mida ka "Pealtnägija" kajastas. 25. augustil 2025 jõustus kohtuotsus, mis mõistis Kairi Kuusemaa süüdi oma vastsündinud poja lämmatamises.

Häirekeskus sai 5. veebruaril Kuusemaade naabritelt kõne, kus teatati, et koer on toonud nende õuele surnud vastsündinu.

"Tervist! Selline mure, et meil on suur koer ja ta on toonud mulle õue vastsündinud poisslapse, beebi. Surnud," sõnas naaber kõnes, kinnitades, et tegu ei ole nukuga. 

"Ta on niisugune pool kägaras. Noku on. Nabanöör on. Pea on niisugune kortsuline, nii nagu need beebid ikka on. Selles mõttes tumedamad juuksed on ja käed on niimoodi koos ja meil pole surnuaeda ka kuskil siin lähedal või kuskohast see niimoodi võetud on. Keegi teada pole andnud, et laps on ära varastatud või viidud," lisas kõnes šokeeritud naaber.

Lapse sünnitanud Kairi Kuusemaa läks järgneval hommikul pereäri tootmisse tööle nagu midagi poleks juhtunud. Ta sai toimuvast teada oma õelt.

Politsei alustas kiiremas korras vastsündinu ema otsinguid, eeldades, et vanem võib vajada arstiabi. 

Suuremahuliste otsingte ajal sõidab vanemate juures elav Kairi Eestist ära Londoni moenädalale. Ta jagab sotsiaalmeedias fotosid, mis tekitab ka tema peres segadust.  

Kairi pere omavahelisest vestlusest selgus, et Kairi ei andnud oma perele reisist teada, mis ärritas pereisa.

"Siin on niisugune jama kestnud ja sa lähed minema. Niisugust vastutustundetut tempu ei ole mõtet teha," sõnas isa mullu märtsis "Pealtnägijas".

Politsei otsis järgnevalt läbi Kairi vanemate kodu, leidis sealt nii rinnapiimaga määrdunud riideid, bandaaži kui ka võttis hambaklambritelt DNA proovi, mis ühtis surnud imiku omaga.

Taaskordsest grupivestlusest selgus, et pere uuris Kairilt, kas ta on rase olnud, kuid pigem visati säärase mõtte üle nalja.

Perekond, kes Kairiga aastaid koos elas ja ka sünnitamise õhtul koos saunamajas aega veetis, ei suutnud olukorda uskuda.

"Kui öeldi, et DNA test näitab, et õde on lapse ema, siis mõtlesime, et kuidas see võimalik on. See on nii loogikavastane, see lihtsalt ei mahu pähe," sõnas Kairi õde 2024. aasta märtsis "Pealtnägijale".

Segaduses pere proovis toimunust aru saada ja otsis vastuseid ka suitsiidile mõtlevalt Kairilt, kes tol hetkel endiselt Inglismaal viibis. 

Kuigi Londonis käis politsei naise juures, siis ei peetud teda kahtlusalusena kinni. Eesti politsei hoidis Kairiga kontakti ja meelitas teda Eestisse tulema. Naine aga eitas lapse sünnitamist. 

"Kui minu DNA on 100 protsenti ja mina ei ole sünnitanud, siis mida seal enam tõestada? Mind ei ole vägistatud, ma ei ole last sünnitanud. Mind ei toeta mitte keegi," sõnas Kairi vestluses politseiga.

Pereliikmed kandsid Kairile ka raha, aga naine otsustas sõita Londonist edasi hoopis Marokosse. 

Kairi helistas üksikutel kordadel kodustele ja rääkis, kuidas võivad asjad edasi minna.  

"Ma tulin kohtusse praegu. Mul ei ole advokaati Marokos vaja. Ülehomme otsustatakse, kas mind antakse Eesti riigile üle või ei anta. Ma sain ise hakkama, ärge võtke Marokos advokaati. Kolmapäeval otsustatakse, kas riik annab välja või mitte. Kui Maroko riik ei anna välja, siis on mul šariaadi järgne lapse mõrva süüdistus ja see on eluaegne," sõnas Kairi toona telefonikõnes oma õele.

"Ma ütlen lihtsalt, et ärge olge üllatunud. Olge kõigeks valmis, mida ma räägin, sest ma olen kõik läbi mõelnud. Las see laps siis olla mul, minu oma, ma panen ta nimeks Ken Kuusemaa ja kui on tõesti tõendid, siis günekoloog ei saa enam mind üle vaadata," lisas Kairi.

Tõendamaks, et naine oli rase, vaatas politsei läbi nii riigikogu turvakaamera salvestise, kus naine jaanuaris käis, kuid ka külaskäigud erinevatesse kauplustesse, kus raseda naise kaubaks oli tihti alkohol ja seljas lohvakad riided. 

"Teeme nii, et laps on minu ja mõrva ei võta, siis mõtleme läbi. Ma tahan, et terve riik tunneks mulle kaasa, et kuidas mind on nurka aetud," lausus Kairi taaskordses telefonikõnes oma õele.

Suure-Lähtru külast leitud surnud imiku kriminaalasja esimene istung peeti Haapsalu kohtumajas. 

"Süüdistus on esitatud selles, et Kairi Kuusemaa sulges vastsündinu hingamisteed, mille tulemusel tekkis hingamispuudulikkus ja lisaks rebis platsenta küljest nabanööri, mille tulemusel tekkis verejooks. Hingamispuudulikkuse ja verejooksu tõttu vastsündinud laps suri," sõnas Lääne ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Eliisa Sommer. 

"On olnud äärmiselt raske viimane aasta. Kahetsen sügavalt, et lapsega nii on läinud ja mis tänaseks on tehtud minuga - mingisugune meediashow lihtsalt minu tragöödiast - mind ja minu perekonda on häbistatud," sõnas Kairi kohtus. 

"Nii uurimisasutus kui ka prokuratuur on ära kasutanud minu psühholoogilist seisundit, et veenda mind mingis teos, mida ei ole kunagi eksisteerinud, mida ei ole toime pandud," lisas Kairi.

Ainus kord, kui Kairi ise 4. veebruari õhtul toimunut kirjeldas, oli Eestisse jõudmise järel kohtupsühiaatriaekspertiisis. 

"4. veebruari hilisõhtul läks Kairi planeeritult end pesema vanni, edasisi sündmusi mäletab "nagu udus", mistõttu kellaaega ega oma enesetunnet sellel ajal ei oska täpsustada. Järgmisena on meeles, et hoiab kätel oma rinna najal vastsündinud last, kes oli lõtvunud olekuga, ei häälitsenud. Mäletab, et nabanööri lõikas ta läbi vannitoas olnud kääridega, nabanööri rebimist ta eitab. Järgmine mälestus on enda viibimisest pimedas õues, ilmselt öösel. Ka see mälestus on "udune", kuid võimalik, et sel ajal oli tal ka laps kätel. Oma edasise käitumise kohta tal mälestused puuduvad. Kui ta sai teada surnud imiku leidmisest, siis ta ei suutnud seda endaga seostada, kuid oli teadmine, et midagi on väga halvasti ja valesti," kirjeldas sündmusi ekspertiis.

Kairi Kuusemaa sai karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust.