Siseministeeriumist kooskõlastusringile saadetud väljatöötamiskavatsus (VTK) kirjeldab, et praeguses õigusraamistikus pole piisavalt tööriistu radikaliseerumise ennetamiseks ja tõkestamiseks, et panna piir terrorismile enne, kui jõutakse ohvriteni ja terrorikuritegudeni.

VTK-s kirjeldatakse, et terroristliku propaganda näitena võib tuua näiteks Eestis süüdi mõistetud paremäärmuslikku ideoloogiat viljelenud Feuerkrieg Divisioni tegevuse, kus propagandat oli vaja, et uusi liikmeid värvata.

Õigusekspertide hinnangul on aga kavandatavas seaduseelnõus mitmeid tõsiseid küsitavusi, sealhulgas oht, et riik hakkaks tegelema meelsuskontrolli ja totaalse jälgimisega.

Õigusekspert Paloma Krõõt Tupay ütles, et kõigepealt tekib siin õigusselguse ja õiguskindluse küsimus.

"Inimene peab mõistma, milline tegu on karistatav. Kui kaua ta tohib midagi jälgida või mida ta tohib jälgida? Siin tekib meelsuskontrolli oht," sõnas Tupay.

"Meil on teadlased ja ajakirjanikud, kes uurivad näiteks islamiterrorismi - kuidas nemad peaksid toimima? Meil on ju vabadus ennast informeerida. Samuti pole selge, kuidas määratleda näiteks ajakirjanikku, sest tänapäeval võivad selle määratluse alla mahtuda ka suunamudijad ja blogipidajad," lausus Tupay.

Tupay sõnul liiguvad kõik meelsuskontrollid ohtlikul alal - nad kontrollivad inimese sisemisi hoiakuid. "Kas meelsus tohib olla karistatav? Siiani on meie õigussüsteemis hinnatud inimesi käitumise, mitte meelsuse järgi. Siin on küsimus sellest, millises ühiskonnas me tahame elada - seni kui inimese meelsus ei väljendu ohuna kellegi teise suhtes, tohib selle kontroll olla maksimaalselt minimaalne," lausus Tupay.

Tupay sõnul tuleb samuti arvestada, kui palju annavad inimestele internetis materjali ette algoritmid. "Kui me vaatame seda, mida tänapäeval noored internetis jälgivad, siis ilus see pole, aga kas see peaks olema karistatav," lausus Tupay.

Õiguseksperdi hinnangul pole Eestil mõtet välja panna hulka ametnikke, kes jälgivad noori, kes vaatavad midagi internetist.

"Selleks oleks vaja palgata nii palju ametnikke, et Eesti maksuraha sellele vastu ei peaks. Ametnike puudusel aga jookseb regulatsiooni eesmärk tühja. Esmalt tasuks seetõttu hinnata, kuivõrd on üldsegi meie juba olemasolev ressurss võimeline jälgima inimesi, kes on ohugruppides, ja keda on juba täna julgeolekuasutustel võimalik jälgida," lausus Tupay.

Kovalenko-Kõlvart: seadus eeldab totaalset jälgimisaparaati

Sarnastel seisukohtadel oli ka riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond).

"Peame ettevaatlikult suhtuma kõikidesse uutesse ettepanekutesse, mis toovad kaasa ühiskonna täiendavat jälgimist ja muidugi ka täiendavat karistamist. Kui lugeda seda VTK-d, siis näeme siin soovi hakata karistama mõtete eest. Kui alati on olnud karistusõiguse printsiip, et karistatakse, kui on tegu toime pandud või aidatud kaasa teo toimepanemisele, siis nüüd see tõlgendus on niivõrd lai, et selle järgi võib hakata karistama inimesi mõtete eest või lihtsalt selle eest, et keegi midagi vaatas," rääkis Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et VTK-s tõlgendus, kuidas hakatakse terroristlikku propagandat käsitlema, on laialivalguv ja annab väga laia tõlgendamisruumi sellele, kes on terroristid, mis on propaganda ja mis ei ole ning mis on paremäärmuslik propaganda ja mis ei ole.

"See võib viia paragrahvi kuritarvitamiseni," sõnas riigikogulane.

Kovalenko-Kõlvart märkis ka, et selleks, et seadust rakendada tuleb panna tööle totaalne jälgimissüsteem.

"See jälgib ühiskonda, et mida keegi näiteks arvutis jälgib ja vaatab, mida keegi nutitelefonis vaatab ja mida talle kirjutatakse. Aga väljatöötamiskavatsuses pole kirjutatud, kuidas jälgimine hakkab toimuma. Ainult tuuakse välja, et õiguskaitseorganite koormus suureneb, ja selle all me ju võimegi mõista, et pannaksegi täiendav süsteem tööle," sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Kovalenko-Kõlvart märkis, et viimasel ajal on Eestis palju sätteid juurde tulnud karistusseadustikku, mis käsitlevad kuriteole õhutamist või ka terrorismi õhutamist või sõja õhutamist.

"Meil on väga konkreetsed sätted, mille alla lähevad erinevad ähvardamised. Siin tekib küsimus, miks tuleb uus säte sisse samal ajal kui ka VTK-s on eraldi kirjas, et tegelikult Eestis ei ole probleemi terrorismikuritegudega. Jah, praegu on väga ärevad ajad maailmas, aga me peame ikkagi mitu korda enne mõtlema, kui võtame praegu vastu erinevad sellised sätted ja seadused, millega kaasneb täiendav jälgimine ühiskonnas selle üle, mida keegi kuskil vaatab internetis," lausus Kovalenko-Kõlvart.

Ginter: vaatamine ei tähenda heakskiitu

Advokaat ja õigusteadlane Carri Ginter lausus, et me kõik võime ju oma silmaringi laiendada ja vaadata, millist lollust olemas on - see ei peaks olema aga karistatav.

"Kui inimene vaatab seda kanalit ja mõtleb, et see nähtu on vale - kuidas see peaks siis karistatav olema. Kui mina midagi vaatan, ei siis see ei tähenda, et ma seda heaks kiidan," lausus Ginter.

Suures pildis ei tea aga Ginter, kas terroristliku propaganda jälgimine on Eestis üldse selline probleem, millele peaks keeluga reageerima.

"Enamasti kui nähakse [olemasolevas] paragrahvis puudust, on tegu lihtsalt loovuse puudusega, sõnas Ginter.

"Enamikel juhtudel seadus võimaldab ühiskonnas juba olemasolevate probleemidega tegeleda. Mina oleksin mures sellepärast, et me suudame mõelda välja järgmise keelu ja karistuse - see on natukene fantaasiavaene," lausus Ginter.

"Üks asi on see, kui inimene toodab sisu, mis on ohtlik. Aga teine asi on, kui ma seda vaatan. Ma vaatasin kunagi ka Russia Todayd, aga mitte sellepärast, et ma seda heaks kiidan, aga selleks, et näha, kuidas vaenlane mõtleb," sõnas advokaat.

Ühe kaasuse pärast ei peaks hakkama seadusi muutma, võttis Ginter teema kokku.

Siseministeerium kogub praegu väljatöötamiskavatsusele tagasisidet. Kui kõik läheb ametnike plaani kohaselt, peaksid karistusseadustiku muudatused jõustuma pärast riigikogu heakskiitu järgmise aasta teises pooles.