"Ta lahkus erakonnast omal soovil pärast vestlusi erinevate Isamaa erakonna juhtfiguuridega. Sõnum talle oli see, et nii Tartu piirkond kui ka erakonna juhatus hakkaks nii või naa arutama tema erakonnast välja heitmist," ütles Kaspar Kokk ERR-ile.

Äriregistri andmetel oli Kärner laupäevase seisuga Isamaast välja astunud.

Kärner ise aga kirjutas sotsiaalmeedias, et tema erakonnast välja astumise põhjuseks on hoopis esile kerkinud meemid, mida ta aastaid tagasi vahendas.

"Kuna need postitused on nüüd avalikuks tulnud ja minu nimi on jäädavalt rikutud, ei näe ma mingit põhjust poliitikast eemalduda. Pigem vastupidi - mul pole enam midagi suurt kaotada. Samas leian, et minu varasemas tegevuses ei ole süüdi Isamaa erakond, millega ma liitusin alles selle aasta veebruaris, ja seetõttu olen otsustanud erakonnast lahkuda, et neid säästa," kirjutas Kärner.

Siiski teatas Kärner, et kandideerib Tartus kohalikel valimistel Isamaa nimekirjas, sest seda enam muuta ei ole võimalik.

Kaspar Kokk ütles, et erakonna juhtliikmed üritavat Kärnerit veenda ka kandideerimisest loobuma.

"Niipalju kui mina aru saan, siis käesoleval hetkel on võimalik kandidaadil endal kandideerimisest loobuda. Temaga on mitmed inimesed erakonnast rääkinud ja andnud nõu, et hetkel kõige mõistlikum oleks tal nii erakonna kui ka isiklikest huvidest lähtuvalt kandideerimisest loobuda," rääkis Kokk.

Koka sõnul ei ole aga erakonnal võimalik enam esitatud kandidaate nimekirjadest tagasi võtta või eemaldada.

Tänavu veebruaris Isamaasse astunud Kärner (28), Youtube'i esinejanimega Istoprocent paistab oma sotsiaalmeediapostitustes pidevalt silma talitsematu kõnepruugi ning viha õhutamisega kõigi ja kõige vastu, olles muu hulgas kirjutanud ka, et sotsid tuleks seina äärde panna ja pumppüssiga maha lasta, kirjutas neljapäeval Tartu Postimees.

Isamaa eestseisuse liige ja erakonna Tartu linnapeakandidaat Tõnis Lukas soovitas erakonna nimekirjas Tartus kandideerival Kärneril oma kandidatuur tagasi võtta.

Reede lõunal avaldas Kärner sotsiaalmeedias vabanduskirja, milles tunnistas, et ehkki Istoprocent on tema tegelaskuju sotsiaalmeedias, on tema "sõnakasutus ja liialdused olnud solvavad, kohatud ning tekitanud põhjendatud pahameelt nii naiste, vähemuste, poliitikute kui ka laiemalt ühiskonna suhtes".

"Palun andestust kõigilt, keda olen oma väljaütlemistega solvanud või kelle turvatunnet rikkunud. Võtan sellest olukorrast kaasa õppetunni ja luban, et minu edasised seisukohad ja sõnakasutus saavad olema lugupidavad ning konstruktiivsed. Soovin olla inimene ja poliitik, kes mitte ei lõhesta, vaid aitab kaasa ausale ja sisulisele arutelule," lõpetas Kärner oma postituse.

Tartu abilinnapea tegi politseisse avalduse

Tartu abilinnapea, sotsiaaldemokraat Elo Kiivet tegi Isamaa ridades kohalikel valimistel kandideeriva Kris Kärneri avalduste peale politseisse avalduse.

"Kaalusin pikalt, kas ja kuidas reageerida. Nii lihtne on ju käega lüüa. Loota, et ehk keegi teine teeb midagi… või et ehk läheb mööda. Nii palju lihtsam on pilk kõrvale pöörata. Aga siis sain aru, et just selline mõtteviis laseb halval kasvada ja jõudu koguda. Just selle petlik lihtsus. Tegin politseisse avalduse," kirjutas Kiivet sotsiaalmeedias.

"Küsimus pole erakondlikus kuuluvuses, vaid selles, kas Eestis on tõesti lubatud üleskutsed vägivallale ja vaenu õhutamine. Küsimus pole ka lähenevates valimistes, vaid selles, kas inimesed saavad end avalikus ruumis turvaliselt tunda. See ei ole "sotside probleem". See puudutab kõiki, kes soovivad, et Eestis käiks väitlus ideede, mitte ähvardustega; argumentide, mitte vaenamisega. Meil kõigil on õigus osaleda avalikus arutelus ilma hirmuta," märkis Kiivet.

Kiiveti sõnul vajab demokraatia kaitset, et sõnavabaduse või naljategemise demagoogilise sildi all ei hakkaks kasvama äärmuslus ja mistahes teistsuguse fataalne välistamine. "Maailma kogemus ja värske õõvastav näide USA-st näitab, et sõnadel on mõju ja see ei jää ainult virutaalmaailma. Verbaalsest vägivallast füüsiliseni ei ole alati pikk tee," lausus Kiivet.

"Täiskasvanud inimene peab vastutama oma sõnade eest ja mõistma, et tagajärjed võivad ulatuda ohtlikult kaugele. Me ei tea, kes seda võib eeskujuks või tõe pähe võtta ja reaalselt ellu viima hakata. Selle eest ei saa pugeda näilike vabanduste või hambutute õigustuste taha. Seetõttu pöördusin politsei poole, et sellised väljaütlemised saaksid õigusliku hinnangu. See ei ole poliitiline manööver, vaid signaal: vägivallal ei ole kohta meie riigis ega meie tulevikus," kirjutas Kiivet.