Tallinna halduskohus rahuldas septembri alguses 81 eraisiku, kahe äriühingu ja kahe keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ning tühistas valitsuse otsused Nursipalu harjutusvälja laiendamiseks

"See kohtuotsus on nüüd esimene selline suurem avalik ja tegelikult märk sellest, et Eestis demokraatia toimib," lausus üks 81 kaebekirja esitanud eraisikust Tiiu Ritari.

Ritari sõnul läks kohtuasi maksma üle 68 tuhande euro, milleks saadi raha annetustest. Kaitseministeerium on juba öelnud, et kaebab kohtuotsuse edasi.

"Kui me selle edasi kaebame, siis me peame saama ringkonnakohtuotsuse. Kui ringkonnakohtu otsus on käes, siis on näha, kas see on Eesti riigile siis soodne või on ta kaebajatele soodne," sõnas kaitseminister Hanno Pevkur.

"No see tähendab seda, et kõik läheb edasi. Miski ei ole lõppenud," ütles Ritari.

Seni kuniks pole kehtivat kohtuotsust, jätkuvad arendustööd Nursipalus nii nagu need on plaanis. See tähendab ka läbirääkimisi maaomanikega. 1. juuli seisuga on riik harjutusvälja piires omandanud 119 maaüksust ligi 26,8 miljoni euro eest. Nende seas ka Kopli kinnistu, kus toimetab oma vanaisa talus Vello Lätte.

Lättel jäi esiotsa Nursipalu arenduse alla tükike metsa, ent tema soov oli, et kui läheb mets, mingu ka talu, eriti seetõttu, et kolmest lapsest ei soovi keegi tulla elama harjutusala vahetusse lähedusse. Nii löödigi selle aasta juunis riigiga käed. Seda teed on läinud enamus hoonestatud kinnistute omanikke, aga on ka neid, kes ei ole nõus oma kodust lahkuma. Lättel on küll tehing tehtud, aga lahkuma peab ta alles järgmise aasta sügisel.

"Nüüd on nii, et kui mul on see asi vormistatud, kõik ära tehtud, siis kaitsevägi küsib, et kui kauaks sa soovid sees elada. Kui sa määrad oma tähtaja ja siis seni võid sa n-ö liikuvat vara likvideerida," sõnas Lätte.

Need maaomanikud, kes ei ole veel oma kinnistuid riigile müünud, ütlevad, et nende kinnistu on pea igast küljest piiratud maaga, mis nüüd kuulub kaitseministeeriumile.

"Ta on selline üksik saar, mis on jäänud siia. See minu elamine. Lihtsalt ei olnud kuhugi minna ja siiani ei ole, mistõttu ei ole kiirustanud selle müümisega. See on olnud selline paratamatu leppimine," lausus maaomanik Uno Allas.

Kohalikes tekitab kohtuotsus eriarvamusi.

"Härra Pevkurile ei ütle see määrus mitte midagi. Tema ju ütles, et see asi tuleb edasi kaevata ja seadust tuleb vastavalt olukorrale muuta," sõnas Lätte.

"Jääb arusaamatuks, et kas lihtsalt on tahtmine nüüd riigikaitse plaanidele vastu töötada või millest see selline kohtuotsus õieti nüüd hea. Kuivõrd see nüüd neid kohalikke inimesi nüüd enam nüüd aitab? See rong on läinud juba enamuse jaoks ju tegelikult," ütles Allas.

Paralleelselt maade omandamisega käib ka harjutusvälja laienduse arendamine, kuhu on juba rajatud 20 kilomeetrit teid kui ka raadatud 105 hektarit metsa.

Lepingud on sõlmitud ka Nursipalu harjutusvälja piiride tähistamiseks. Samas ei saa öelda, et tööd käiks Nursipalus täie hooga. Riigi kaitseinvesteeringute keskusel on pooleli viis kohtuvaidlust MTÜ Nursipaluga.

"Teede ehitusega ongi seis praegu selline, et sellel nädalal just töövõtja andiski meile teada, et ta ei saa tööd enam edasi teha. Kuna erinevad kohtuprotsessid on veel käimas. Nad on seda tempot kõvasti alla tõmmanud. Seesama teedeehitus, mis praegu pausile läheb, lükkab suures pildis ikkagi harjutusvälja kasutamist edasi," sõnas RKIK-i harjutusväljade portfellijuht Elari Kalmaru.

Harjutusvälja ümber toimuv on suure surve alla pannud ka Rõuge valla, kus neil tuleb rahuldada üha rohkemaid laskevälja kasutamise kooskõlastusi ning samas tuleb vastu võtta elanikkonna pahameel kõige selle üle, mis harjutusväljal toimub. Valla ettepanek on moodustada maakondlik komisjon, mis tegeleks harjutusväljaga seotud teemadega.

"Kui teha nalja, siis asi on lausa nii hull, et kui siin suvel oli äike, siis elanik helistas mulle otse ja kukkus pahandama selle üle, et kas me jälle oleme andnud kooskõlastuse ja kuna see endine Nursipalu harjutusväljak oli Rõuge vallas, siis ajalooliselt inimesed tunnevad, et see on Rõuge asi. Tegelikult praegu puudutab see tervet maakonda ja on väga mõistlik, et see vastutus oleks jagatud maakondlikult," lausus Rõuge vallavanem Britt Vahter.

Järgmine suurem sündmus seoses Nursipaluga leiab aset 1. ja 2. oktoobril kella 9-st 17-ni, kui toimuvad HIMARS-i ja Caesari ehk kõige võimsamate relvade katselaskmised.

"Selle õppuse raames mõõdame ka reaalselt müra neljas erinevas kohas ja pärast tulemuste kättesaamist kõrvutame neid varem tehtud modelleeringutega ja siis tutvustame rahvale," sõnas Kalmaru.