Sõja 1301. päev: Ukraina ründas järjekordset Vene naftatöötlemistehast

Vene relvajõud ründasid esmaspäeva hilisõhtul Zaporižžja linna, tappes vähemalt ühe inimese. Vigastada sai vähemalt üheksa inimest, sealhulgas üks nelja-aastane laps. Ukraina ründas järjekordset Vene naftatöötlemistehast.
Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 16. septembril kell 21.56:
- Venemaa droonirünnak tabas Harkivi ülikoolihoonet;
- Venemaa pidas kinni raudtee saboteerimises kahtlustatava naise;
- Vene rünnakus Zaporižžjale hukkus üks ja sai viga üheksa inimest;
- Ukraina ründas järjekordset Vene naftatöötlemistehast;
- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 173 lahingut;
- Sikorski pooldab lennukeelutsooni kehtestamist Ukraina kohal;
- Reuters: Trumpi administratsioon kiitis heaks esimese relvasaadetise Ukrainale.
Venemaa droonirünnak tabas Harkivi ülikoolihoonet
Venemaa droonirünnakus sai teisipäeval tabamuse Harkivi riiklik farmaatsiaülikool. Rünnaku tagajärjel süttis hoone katus ja vigastada sai neli inimest, teatas linnapea Ihor Terehhov.
Ülikooli töötajate sõnul vajas üks naine pärast droonirünnakut psühholoogilist abi.
Töötaja Nataliia Lavrova rääkis, kuidas ta napilt vigastusest pääses.
"Kuulsin heli (droonist) otse enda pea kohal. Istusin arvuti taga, kui sisetunne käskis mul püsti tõusta. Tegin sõna otseses mõttes kaks sammu ja siis kukkus lühter alla. Käis plahvatus ja lühter, mille all ma äsja istusin, varises alla. Nii see juhtus," rääkis ta.
Ülikooli ametnik Oleksandr Surikov ütles, et hoones oli rünnaku ajal kuus ülikooli töötajat, kes jooksid õhuhäiret kuuldes esimesele korrusele.
Ta märkis, et ühe naistöötaja viis kiirabi ära. "Ta ei saanud füüsilisi vigastusi, kuid kannatas psühholoogiliselt," sõnas Surikov.
President Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et Venemaa on käesoleva kuu jooksul Ukrainat rünnanud rohkem kui 3500 drooniga, ligi 190 raketiga ja üle 2500 liugpommiga.
Venemaa pidas kinni raudtee saboteerimises kahtlustatava naise
Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) teatas teisipäeval, et on vahistanud viiekümnendates eluaastates naise, keda süüdistatakse lõhkeseadeldise detoneerimises eesmärgiga saboteerida Trans-Siberi raudteed.
FSB väitel tegutses kahtlusalune Ukraina luureteenistuse nimel.
"2025. aasta augustis valmistas kahtlusalune vastaspoolelt saadud juhiste kohaselt avalikult kättesaadavatest komponentidest isetehtud lõhkeseadeldise, paigaldas selle raudteerööbastele ja detoneeris," teatas Venemaa ametkond.
"Ta salvestas plahvatuse hetke oma mobiiltelefoni kaameraga ja saatis videomaterjali aruandena oma kontaktisikule, et saada tasu."
FSB teates kahtlusaluse nime ei avaldatud, kuid märgiti, et naine on sündinud 1974. aastal ja pani väidetava rünnaku toime Ida-Siberis Taga-Baikali krais.
FSB hoiatas venemaalasi, et jälgib sotsiaalvõrgustikke ja sõnumirakendusi nagu Telegram ja Whatsapp, et leida tõendeid Ukraina eriteenistuste püüetest värvata venelasi sabotaažiakte läbi viima.
Lisaks teatas ametkond riiklikule uudisteagentuurile TASS, et üks mees mõisteti 18 aastaks ja kuueks kuuks vangi Ukraina-meelse rühmituse nimel lõhkeainete transportimise eest.
FSB väitel oli Ukrainaga piirnevast Brjanski oblastist pärit mees Telegrami rakenduse kaudu loonud kontakti keelustatud "terroriorganisatsiooniga".
TASS-i viidatud sama allika kohaselt võttis mees rühmituse käsul väidetavalt peidikust lõhkeainet ning jäi ootama "edasisi juhiseid".
Sõjatribunal mõistis ta vangi.
Ukraina ründas järjekordset Vene naftatöötlemistehast
Väljaanne Ukrainska Pravda vahendas, et Ukraina droonid ründasid ööl vastu teisipäeva Saratovi naftatöötlemistehast. Tehase piirkonnas toimusid plahvatused, kahju ulatus ei ole veel teada. Tehas toodab aastas ligi 4,8 miljonit tonni naftatooteid.
More from Saratov Oil Refinery, that specializes in producing gasoline, diesel fuel, fuel oil, bitumen, vacuum gas oil, technical sulfur… pic.twitter.com/fn6Bka4CvF
— MAKS 25 (@Maks_NAFO_FELLA) September 16, 2025
Vene rünnakus Zaporižžjale hukkus üks ja sai viga üheksa inimest
Vene relvajõud ründasid esmaspäeva hilisõhtul Zaporižžja linna, tappes vähemalt ühe inimese. Vigastada sai vähemalt üheksa inimest, sealhulgas üks nelja-aastane laps.
Zaporižžja oblasti juht Ivan Fedorov teatas, et linna tabas vähemalt 10 õhurünnakut. Õhurünnak põhjustas tulekahjusid ning tabamuse said ka elumajad. Kahjude ulatus pole veel teada, vahendas The Kyiv Independent.

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 173 lahingut
Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 173 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski suunal.
Lahingud käivad nii idarindel kui ka lõunarindel. Möödunud ööpäeva jooksul ründasid venelased Pokrovski suunas Ukraina üksusi 41 korral. Kupjanski suunal toimus viimase ööpäeva jooksul üheksa vaenlase rünnakut. Lõmani suunas ründas Vene armee 16 korda. Toretski suunas ründasid venelased Ukraina üksusi 13 korral. Mujal oli vaenlase rünnakuid vähem, vahendas Ukrainska Pravda.
Sikorski pooldab lennukeelutsooni kehtestamist Ukraina kohal
Poola välisminister Radosław Sikorski tegi ettepaneku, et NATO riigid kaaluksid lennukeelutsooni kehtestamist Ukraina kohal kaitsmaks alliansi territooriumi ja kodanikke Vene droonide eest.
"Meie kui NATO ja Euroopa Liit oleksime võimelised seda tegema, kuid see ei ole otsus, mida Poola saab teha üksi, vaid seda saab teha ainult koos oma liitlastega," ütles Sikorski.
Minister märkis, et elanikkonna kaitsmine näiteks allakukkuvate droonirusude eest oleks tõhusam, kui Poola suudaks tõrjuda droone ja teisi õhuobjekte väljaspool oma riigi territooriumi.
"Kui Ukraina paluks meil need oma territooriumi kohal alla tulistada, siis oleks see meile kasulik. Kui te küsite minult isiklikult, siis peaksime seda kaaluma," kinnitas Sikorski.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 096 430 (võrdlus eelmise päevaga +910);
- tankid 11 184 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 23 274 (+5);
- suurtükisüsteemid 32 810 (+26);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1490 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 1217 (+0);
- lennukid 422 (+0);
- kopterid 341 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 59 719 (+310);
- tiibraketid 3718 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 61 770 (+72);
- eritehnika 3965 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Reuters: Trumpi administratsioon kiitis heaks esimese relvasaadetise Ukrainale
Reuters teatab oma allikatele viidates, et USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on heaks kiitnud oma esimese sõjalise abi paketi Ukrainale, mis võidakse peagi sihtkohta saata.
Heakskiitmise üksikasju kinnitasid Reutersile kaks asjaga tuttavat inimest.
Agentuur märgib, et see on esimene kord, kui kasutatakse uut mehhanismi Ameerika relvade saatmiseks Ukraina relvajõududele, mille raames Washington saadab Kiievi sõjalist abi Pentagoni reservidest, mille eest maksavad NATO liitlased.
Mehhanismi nimetatakse PURL-iks (mis tähistab "Ukraina prioriteetsete vajaduste nimekirja").
Reutersi allikad kirjutavad, et kaitseministri asetäitja Elbridge Colby kiitis heaks kaks abipaketti, mõlemad 500 miljoni dollari väärtuses. Reuters ei täpsusta, milliseid konkreetseid abipakette arutatakse.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: The Kyiv Independent, Ukrainska Pravda, BNS, Reuters











