"Kliimaministeeriumi loomisel otsustati, et seni rendipinnal olnud endise keskkonnaministeeriumi töötajad kolivad ministeeriumite ühishoonesse, kus oli ruumi ja kus juba paiknesid senised majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnad, kes kliimaministeeriumiga liitusid," ütles ministeeriumi strateegia ja innovatsiooni asekantsler Kadri Land.

Landi sõnul oli see majanduslikult kõige mõistlikum lahendus.

"Ühtlasi soodustab see koostööd ka teiste valitsusasutustega. Sisuliselt sai selle sammuga vastu võetud ka otsus, et kliimaministeerium jääb koos teiste ministeeriumitega ühishoonesse ka edaspidi ja uut kolimist lähiajal ette ei võeta," lausus Land.

Land ütles, et loodusmajja saab endise keskkonnaministeeriumi asemel kolida aga maa- ja ruumiamet, kelle lisandumisel tuuakse ühe katuse alla lisaks looduskeskkonnale ka elukeskkonna teemad laiemalt.

Loodusmajja kolivad loodusmuuseum, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, maa- ja ruumiamet, keskkonnainvesteeringute keskus ning keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus, mis on ministeeriumist eraldi asutus.

Loodusmaja kompleksis on suurusjärgus 5700 ruutmeetrit kontoriruume, millest 900 ruutmeetrit on praegu vaba.

"Oleme läbi rääkimas eri riigiasutuste ja ka rohetehnoloogia sektoriga, et neid ruume täita. Meie huvi on, et majas tekis hea sünergia erinevate keskkonnaga tegelevate organisatsioonide vahel," ütles Land.

Lennusadama kõrvale rajatavat loodusmaja (algse nimega keskkonnamaja) on planeeritud pikalt, kuid selle valmimist on pidevalt edasi lükatud. Algselt 2022. aastaks planeeritud hoone pidi valmis saama aastal 2024. Tänaseks on arhitektuuribüroo Kavakava projekteeritud hoone valmimistähtaeg nihkunud 2026. aastas suvesse.

Keskkonnamajast peaks saama Eesti kõige keskkonnasõbralikum riigihoone. Arhitektuurikonkursil osalejaile oli pandud tingimuseks, et maja ehitamiseks kasutataks valdavalt puitu ning et see oleks liginull-energiahoone, kus kasutatakse nutikaid lahendusi.