Paljud alliansi liikmed seavad juba kahtluse alla Trumpi pühendumuse NATO liikmete kaitsele Venemaa tegeliku rünnaku korral. Trumpi vaoshoitud reaktsiooni peeti laialdaselt järjekordseks näiteks tema "Ameerika ennekõike" loosungist lähtuvast survest Euroopa liitlastele, et nood võtaksid suurema vastutuse oma julgeoleku eest ja kannaksid Venemaa agressiooni tõrjuva Ukraina abistamise kulud, tõdes Reuters.

Kuid mõned analüütikud ütlesid, et Trump võib olla ettevaatlik ka Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini ärritamise suhtes, kes nende sõnul võib panna proovile nii NATO sõjalise võime kui ka USA otsusekindluse enam kui kolm ja pool aastat pärast Vene vägede täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

"See episood rõhutab, et Trump, erinevalt kõigist presidentidest pärast Roosevelti, ei pea Euroopa julgeolekut Ameerika julgeoleku aluseks," ütles Ivo Daalder, kes oli USA suursaadik NATO-s aastatel 2009–2013 ja nüüd töötab Harvardi Belferi keskuses vanemteadurina.

Valge Maja ei vastanud otse Reutersi küsimustele Trumpi reaktsiooni kohta Poolas toimunu suhtes.

Kuid Valge Maja ametnik ütles anonüümsust paludes, et president "soovib, et see sõda, mille põhjustas (USA eelmise presidendi - toim.) Joe Bideni ebakompetentsus, lõppeks võimalikult kiiresti" ning et Venemaa ja Ukraina ülesanne on konflikt peatada ning Euroopa ülesanne on "teha oma osa, avaldades majanduslikku survet riikidele, kes sõda rahastavad".

Poolasse lennanud droonid jätsid Trumpi leigeks

Poola, keda toetasid teiste NATO liikmete lennukid, tulistas nädal tagasi kolmapäeval alla mitu 19 droonist, mis sisenesid tema õhuruumi. See on esimene kord, kui teadaolevalt on lääne sõjalise alliansi liige Venemaa sõja ajal Ukrainas tule avanud.

Venemaa teatas, et tema väed ründasid sel ajal Ukrainat ja et tal ei olnud kavatsust Poolas ühtegi sihtmärki rünnata.

Diplomaatide ja analüütikute sõnul oleks selline intsident igal ajal pärast külma sõja algust Washingtonis tõenäoliselt häirekellad helisema pannud ja kiire reaktsiooni käivitanud. Kuid Trump, kes on korduvalt NATO, mida Washington on juhtinud alates selle loomisest pärast Teist maailmasõda, kahtluse alla seadnud, vastas juhtunule selliselt, mida mõned Euroopa ametnikud nimetasid eraviisilistes vestlustes avalikuks õlakehituseks.

"Mis värk on Venemaaga, kes rikub droonidega Poola õhuruumi? Hakkame pihta!", postitas Trump krüptiliselt oma Truth Social platvormil.

Päev hiljem, kui ajakirjanikud Venemaa droonide sissetungi kohta Trumpilt pärisid, vasta ta: "See võis olla viga."

Kuid Poola, mis on Washingtoni üks lähimaid liitlasi Euroopas, peaminister Donald Tusk lükkas reedel kategooriliselt tagasi väite, et droonid võisid ekslikult tema riiki siseneda.

Samal päeval USA siiski ühines lääneliitlastega ühisavaldusega, et väljendada muret sissetungi pärast ning süüdistada Moskvat rahvusvahelise õiguse ja ÜRO aluspõhimõtete rikkumises.

Trumpi esialgne reaktsioon Vene droonide sissetungile on vastuolus USA varasemate reaktsioonidega alliansi vastu suunatud ähvardustele, märkis Reuters.

Kui esialgsed teated viitasid sellele, et 2022. aasta novembris tabas Poola küla eksinud Vene rakett, kutsus president Joe Biden kiiresti kokku maailma liidrite erakorralise kohtumise, samal ajal, kui ta koos nõunikega käivitas kriisiohjerežiimi. Biden hoiatas järelduste tegemise eest ja hiljem selgus, et tegemist oli Ukraina õhutõrjerakettiga, mis oli Venemaa rünnaku ajal valesti käivitunud, kirjeldas Reuters.

Trumpi keelekasutus oli aga leebem kui mitmete Euroopa liidrite ja isegi tema NATO suursaadiku Matthew Whitakeri hukkamõist, kes lubas X-i postituses kaitsta iga tolli NATO territooriumi.

Trump rääkis kolmapäeva õhtul Poola presidendi Karol Nawrockiga, kes ütles, et USA juht kinnitas taas solidaarsust Varssaviga. Kuid Nawrocki postitus X-i kohta ei maininud uute relvade ega varustuse pakkumist. Valge Maja ei edastanud telefonikõne salvestist.

Reedel Brüsselis teatas NATO peasekretär Mark Rutte alliansi idatiiva kaitse tugevdamise plaanidest ja ütles, et Trump on kinnitanud, et kogu NATO on selles küsimuses ühel meelel ning et ta on USA vastusega rahul.

Eurooplaste reaktsioonid ulatuvad hämmastusest mureni

Vaatamata sellele on Euroopas Trumpi intsidendi käsitlemise arvamus varieerunud hämmeldusest segaduse ja rahutuseni, ütlesid mitmed anonüümsust palunud diplomaatilised allikad.

Üks Saksa kõrge ametnik ütles, et USA on küll osalenud NATO liitlastega droonide teemalistes läbirääkimistes, kuid tundus olevat kõhklev. "Selle USA administratsiooniga ei saa me millelegi loota. Aga me peame teesklema, et saame," ütles ametnik.

Üks Ida-Euroopa diplomaat ütles: "USA pole NATO-s kedagi praegusel hetkel eriti rahustanud. Washingtoni vaikimine on olnud peaaegu kõrvulukustav."

Itaalia ametnik, kelle riigi AWACS-seirelennukid aitasid Poola kohal droone tuvastada, ütles, et alliansi liikmetel on USA vastusest seni valdavalt negatiivne mulje, kuid nad väldivad avalikku kriitikat.

Samal ajal nimetasid mõned Euroopa ametnikud ja analüütikud droonide sissetungi Poolasse, mida paljud pidasid Venemaa katseks uurida NATO kaitset sellises olukorras, äratuskellaks Euroopale.

"Droonirünnak näitas, et me ei ole kaitseks droonide vastu valmis," ütles Saksamaa kõrge ametnik Reutersile. "Peame võimalikult kiiresti oma võimeid arendama."

Anders Fogh Rasmussen, NATO peasekretär aastatel 2009–2014, tunnistas, et Euroopa on rahutu, kuid lisas, et samas on siin nüüd mõistetud, et aeg on tegutsema hakata.

"See tähendab reaalsete varade paigutamist, otseinvesteeringuid Ukraina kaitsetööstusesse ning konkreetsete julgeolekugarantiide andmist ja vägede paigutamist Ukrainasse," ütles ta. Aga sellegipoolest peavad Ameerika Ühendriigid jääma kaasatuks, lisas Rasmussen.

Samas võistlesid eelmisel nädalal Trumpi tähelepanu pärast ka teised teemad.

Samal päeval, kui toimus Vene droonide sissetung Poolasse, jahmatas teda ja suurt osa tema toetajatest uudis juhtiva konservatiivse aktivisti liitlase Charlie Kirki tapmisest. Trump edastas samal õhtul Ovaalkabinetist videosõnumi.

Venemaa oli reedel selgelt tagasi Trumpi päevakorras, kuna ta ütles Fox Newsile, et tema kannatus Putiniga on "kiiresti otsa saamas" – kuigi ta ei ähvardanud Moskvat Ukraina sõja tõttu uute sanktsioonidega.

Trump on korduvalt seadnud Moskvale tähtaegu Ukrainaga relvarahu sõlmimiseks või uute sanktsioonidega silmitsi seismiseks, kuid on neist korduvalt taganenud. Ta tervitas Putinit soojalt augusti keskel Alaskal toimunud tippkohtumisel, mida Valge Maja nimetas rahutippkohtumiseks, kuid ei suutnud sellel saavutada Venemaal olulisi järeleandmisi.

USA ametnike sõnul ei mänginud USA sõjalennukid Poola õhuruumi rikkunud droonide allatulistamises mingit rolli. See oli puudumine, mida mõned Euroopa diplomaadid pidasid murettekitavaks, kuid USA ametnike sõnul oli see tingitud asjaolust, et sel ajal vastutas NATO õhuturbemissiooni raames Poola õhuruumi eest Hollandi õhuvägi.

Trumpi ilmne otsus lasta eurooplastel käimasolevas juhtumis juhtrolli võtta peegeldab tema hiljutist lähenemist Venemaa-vastastele sanktsioonidele. Ta on avaldanud Euroopa riikidele survet teha rohkem enne, kui USA hakkab Moskva suhtes majanduspiiranguid veelgi karmistama.

Kuigi NATO väidab, et analüüsib endiselt drooniintsidendi tagamaid, võib Trumpi vähene pühendumine Euroopale sealse julgeolekuolukorra veelgi suuremalt proovile panna, kui Putin ei võta alliansi hoiatusi kuulda, tõdes Reuters.