Reedel avaldatud uuring keskendub veel kohalike valimiste vaates erakonna brändile, veel vahetult enne valimisi tehtav uuring sisaldab ka kandidaatide nimesid, selgitas Voog.

Kook juhtis tähelepanu, et augustis ajaloo madalaimal tasemel ehk 11 protsendil olnud Reformierakonna toetus on taas tõusma hakanud. Ka Voog nentis, et ajaloolisest madalpunkist on erakond välja tulnud, märkides seejuures, et alanud aktiivsel valimiskampaania perioodil on Reformierakonnal kampaania tegemiseks ka teistega võrreldes rohkem ressursse. Samost sõnas, et kuigi välireklaami laine on alles tulemas, mõjutab ka reklaam kindlasti erakondade toetust.

Viimaste reitingute küsitlusperioodi ajal kinnitati ka valimisnimekirjad ehk aktiivsemad kodanikud on saanud juba oma kodukoha kandidaatidega tutvuda, mis võib reitingutele mõju avaldada, kuigi küsitlus on viidud läbi kandidaatide nimedeta.

Reformierakonna toetuse kasvust rääkides märkis Kook, et Reformierakonna suvine tegevus Tallinnas on inimestel ilmselt juba meelest minemas.

Sotside üleriigiline toetus on taastunud tasemele, kus see oli enne valitsusest välja viskamist. Voogi sõnul on ka sotside toetuse taastumine selgitatav sellega, et valitsusest välja saatmisega seostunud negatiivne kuvand on valijatel ununemas.

"Kui meenutada tagasi Tallinna poliitsündmusi, siis see poliitiline mälu võiks ollagi kaks kuud. Kui kuvand saab kahjustada tugevamalt, siis võib-olla see mõju on pikem. Sotsid ikkagi vähemalt Tallinna heitlusest väljusid stabiilsema võitjapoolena," märkis Voog.

Samost sõnas, et tõenäoliselt on sotsiaaldemokraatide toetuses ka tugev annus linnapea Jevgeni Ossinovski isiklikku populaarsust, kes on eestlastest valijate seas Tallinnas populaarseim linnapeakandidaaat.

Erinevates uuringutes on suurim vahe Kantar Emori ning Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati küsitluses EKRE ja Sotsiaaldemokraatide toetuse vahel. Voog märkis, et need ei ole täpselt uuringutena võrreldavad, kuna ühe puhul on tegemist ühekordse küsimustikuga ning teisel mudeliga, mis võtab arvesse ka eelmisi vastuseid. Voog rõhutas, et Kantar Emori uuring mõõdab veel erakonna kui brändi positsiooni inimeste poliitiliste eelistustes.

Linnapeakandidaatidest on Tallinnas populaarseim Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart, kellele järgneb Ossinovski. Muust rahvusest valijatest 69 protsenti toetab Kõlvartit, talle järgnevad Ossinovski ja Reformierakonna linnapeakandidaat Maris Lauri mõlemad nelja protsendiga. Samost juhtis tähelepanu, et sisuliselt jääb neli protsenti ka veamäära piiresse.

Eestlaste seas on aga populaarseim Ossinovski 26 protsendiga, talle järgneb Isamaa esimees Urmas Reinsalu 16 protsendiga ning Kõlvart ja Lauri 15 protsendiga.

Kook märkis, et üks sellisest toetuse jaotumise põhjustest võib olla see, et näiteks Urmas Reinsalu ning EKRE linnapeakandidaadi Martin Helme puhul eeldavad valijad, et valituks osutudes ei lahkuks nad niikuinii riigikogust ega asuks linna juhtima. "Kui küsitakse, kas tahaksite teda linnapeaks, siis inimesed ei võta seda tõsiselt, sest arvavad, et ta ei lähe niikuinii linnapeaks, ta on selline Toompea ja Stenbocki kaliibriga poliitik, mitte munitsipaalpoliitik," ütles ta.

Voog märkis, et Kõlvarti toetus kokku on kõrgem, kui Keskerakonna oma, ehk eestlaste seas toetab Kõlvartit linnapeana rohkem inimesi, kui toetab Keskerakonda.

Venekeelsete valijate puhul on ainus küsimus see, kui palju õnnestub neid inimesi hääletama tuua. "Selle nimel peab ilmselt Keskerakond erakordselt palju tööd tegema, et see toetuse määr valimistel ka realiseeruks," ütles Samost.

"Seal on kaks momenti Keskerakonna jaoks: valimisaktiivsus muu rahvuse hulgas, kui me juulis ja augustis mõõtsime, siis see ei eristunud teistest, aga nüüd on see huvi lahtunud, see on vähenemas. Eelmised suvekuud näitasid, et muu rahvuse valimisaktiivsus oli kõrgem, kui ta isegi 2021 oli, järgmised uuringud näitavad täpsemalt," rääkis Voog.

Teiseks on Voogi sõnul aga Keskerakonna tulemuses oluline see, kui palju võtab Lasnamäelt neilt toetust erakonna Koos nimekiri.

Veel märkis Voog, et oma roll on ka telereklaamil ning just vanemate inimeste seas, kes on televaatajad, on Reformierakonna toetus kiiremini taastunud. Kui üldiselt on noored madala valimisaktiivsusega, siis praegu paistab, et ka noorte võimalik valimisaktiivsus on kasvanud.