ÜRO julgeolekunõukogu koguneb esmaspäeval New Yorgis, Eesti aja järgi kell 17. Tegemist on esimese korraga Eesti 34 ÜRO liikmeks oleku aasta jooksul kui riik taotles julgeolekunõukogu erakorralist kohtumist.

ÜRO julgeolekunõukogus on 15 liiget, kellest Ameerika Ühendriigid, Hiina, Venemaa, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik on selle kogu alalised liikmed.

"19. septembril sisenes kolm relvastatud Venemaa hävitajat 12 minutiks Eesti õhuruumi, rikkudes sellega Eesti territoriaalset terviklikkust ja ÜRO Harta põhimõtet, mis näeb ette jõuga ähvardamisest hoidumist," ütles välisminister Margus Tsahkna. "Meie õhuruumi jultunud rikkumisega õõnestab Venemaa põhimõtteid, mis on olulised kogu ÜRO liikmeskonna julgeoleku jaoks ja seetõttu on oluline ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme selliseid rikkumisi selles samas kehamis arutada."

Välisminister rõhutas, et Eesti õhuruumi rikkumine on osa laiemast Venemaa tegutsemisest, millega testitakse Euroopa ja NATO otsustuskindlust.

"Eesti õhupiiri rikkumisele eelnes vaid päevi varem 19 Venemaa drooni sisenemine Poola õhuruumi ja ühe Venemaa ründedrooni viibimine Rumeenia õhuruumis ühe tunni vältel. Kõik need juhtumid on osa laiemast mustrist, millega Venemaa eskaleerib regionaalseid ja ülemaailmseid pingeid ning Venemaa selline tegutsemine vajab rahvusvahelist reaktsiooni," ütles Tsahkna.

"Venemaa käitumine ei ole kooskõlas julgeolekunõukogu alalise liikme poolt endale võetud kohustustega ja see poleks aktsepteeritav ükskõik millise teise ÜRO liikmesriigi puhul," lisas ta.

Reede hommikul sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi kolm Venemaa hävituslennukit MIG-31 ning viibisid Eesti õhuruumis ligi 12 minutit. Intsidendile reageerisid Ämaris NATO Balti õhuturbemissioonil viibivad Itaalia õhuväe hävituslennukid F-35.

Eesti valitsus taotles juhtumi tõttu NATO artikkel nelja konsultatsioone. NATO pressiesindaja Allison Harti sõnul koguneb Põhja-Atlandi Nõukogu uue nädala alguses, et juhtunut põhjalikumalt arutada.