Kolm Venemaa hävitajat rikkus Eesti õhuruumi

Reede hommikul sisenes Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi kolm Venemaa hävituslennukit MIG-31 ning viibisid Eesti õhuruumis ligi 12 minutit.
Lennuvahenditel puudusid lennuplaanid ning transponderid oli välja lülitatud. Rikkumise hetkel puudusid lennuvahenditel ka kahepoolne raadioside Eesti lennuliiklusteenindusega, teatas kaitseväe pressiesindaja.
Intsidendile reageerisid hetkel Ämaris NATO Balti õhuturbemissioonil viibivad Itaalia õhuväe hävituslennukid F-35.
Kaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm ütles ERR-ile, et lennukid lendasid paralleelselt Eesti piiriga idast läände ja sisenesid Eesti õhuruumi vähem kui 10 kilomeetri sügavusele.
"Lennukeid saatsid esmalt Soome õhuväe hävitajad, millele liikusid vastu Itaalia õhuväe hävitajad F-35, et eskortida piiririkkujad Eesti õhuruumist välja. Itaalia hävitajad saatsid Venemaa hävitajaid Kaliningradi oblasti piirkonnani," rääkis Karotamm.
"Olukord näitab, et Venemaa jätkab agressiivset käitumist oma naaberriikide suunal ning tema naabrid peavad võtma oma kaitsevõime tugevdamist tõsiselt. Küll aga kinnitab see olukord taaskord ka NATO kui kaitsealliansi toimimist, sest Balti õhuturbemissiooni hävitajad reageerisid kiirelt," lisas ta.
Välisministeerium kutsus välja Venemaa Föderatsiooni ajutise asjuri Eestis, et avaldada protesti ja anda üle noot Eesti õhupiiri rikkumise kohta.
"Venemaa on sel aastal rikkunud Eesti õhupiiri juba neli korda, mis juba iseenesest on vastuvõetamatu, aga tänane rikkumine, mille käigus sisenes meie õhuruumi kolm hävitajat, on pretsedenditult jõhker," ütles välisminister Margus Tsahkna.
"Venemaa üha kasvavale piiride testimisele ja agressiivsusele tuleb vastata poliitilise ja majandusliku surve kiire tugevdamisega," lisas Tsahkna.
Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas mõistis reedel juhtunu hukka kui äärmiselt ohtliku provokatsiooni.
"See on juba kolmas Euroopa Liidu õhuruumi rikkumine mõne päeva jooksul ning suurendab veelgi piirkondlikke pingeid," kirjutas Kallas platvormil X. "Euroopa Liit seisab täielikus solidaarsuses Eestiga."
Kallas kinnitas, et on tihedas kontaktis Eesti valitsusega. "Putin paneb Lääne otsustavust proovile. Me ei tohi näidata nõrkust," lisas ta.
Michal: Eesti taotleb NATO artikkel 4 konsultatsioone
Peaminister Kristen Michal teatas, et Eesti valitsus on taotlenud NATO artikkel nelja konsultatsioone.
"Selline rikkumine on täiesti aktsepteerimatu ja NATO vastus igasugusele provokatsioonile peab olema ühtne ja tugev. Peame vajalikuks liitlastega konsulteerimist, et kõik oleksid ühises inforuumis ja saaksime panna paika järgmised ühised sammud. Juhtumit võtab tõsiselt kogu allianss," selgitas Michal.
NATO pressiesindaja Allison Hart teatas selle peale hiljem, et Põhja-Atlandi Nõukogu koguneb uue nädala alguses, et juhtunut põhjalikumalt arutada.
Peaminister Michali sõnul näitab selline provokatiivne tegu Venemaa poolt, et Kremli peremeeste algatatud agressioonisõda Ukrainas ei lähe soovide kohaselt ning eesmärk on tõmmata ära tähelepanu ja abi Ukrainalt, sundides NATO riike keskenduma rohkem oma territooriumide kaitsele.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et sündmus toob esile selle, et hiljuti käivitunud NATO valvsusmeede Eastern Sentry peab alliansi õhukaitset tugevdama kogu NATO idatiival.
President Alar Karis kommenteeris sotsiaalmeedias, et Venemaa korduv Eesti ja teiste NATO liitlaste õhuruumi rikkumine on lubamatu. "Tänane kolme hävitaja loata sisenemine meie õhuruumi on selles jadas järjekordne provokatsioon. Me tuvastame need rikkumised, me reageerime nendele, ja astume koos liitlastega vajalikud vastusammud. Viimaste juhtumite valguses on aina rohkem selge, et õhukaitse peab saama NATO-s prioriteediks. Me oleme NATO-s alustanud õhukaitseoperatsiooni Eastern Sentry planeerimist, mille puhul ma olen kindel, et võtame arvesse kõiki Venemaalt tulenevaid õhuohte ja seda kogu idatiiva ulatuses," kirjutas Karis.
Laupäeval toimub riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühine erakorralisel istung õhuruumi rikkumise arutamiseks, kutsutud on kaitseminister Hanno Pevkur ja välisminister Margus Tsahkna.
Viimase nädala sisse jääb mitmeid NATO riikide õhupiiri rikkumisi Venemaa õhusõidukite poolt. Rumeenia territooriumi kohal lendas ligi tund aega Venemaa ründedroon. Samal ajal tõusid Poola territooriumile sisenenud droonide tõttu õhku ka hävitajad Poolas ning elanikele anti hoiatus, mis kestis kaks tundi. Läti läänerannikult leiti Venemaa ründedrooni rusud.
Poola ja tema NATO liitlased tõstsid eelmisel nädalal õhku hävitajad, et tulistada alla Poola õhuruumi sisenenud Vene droonid. See oli esimene selline juhtum kolm ja pool aastat tagasi alanud Ukraina sõja jooksul.

Toimetaja: Aleksander Krjukov








