Eesti saarte väikekoolide noored pidasid pärimuspidu
Saaremaal Kihelkonnal said juba kümnendat aastat kokku Eesti saarte koolide esindused, et pidada maha pärimuspidu. Eestis antakse kooliharidust kokku seitsmel saarel ja mitmel saarel on valikainena õppekavas ka oma saare pärimuse ja kultuuri tunnid.
Need noored Eesti seitsmelt väikesaarelt on erilised. Neil on oma kogukondlik ja saareline identiteet. Ja oluline on nende arvates see, et erinevalt varasemast ajast tuntakse nüüd taas uhkust ja julgetakse üha enam oma saarelise päritolu üle uhked olla.
"Ma ütleks, et on rohkem uhkust. Minul isiklikult kindlasti on, kõigi kohta ei oska öelda," lausus pranglane Hannes Piirisaar.
"Me õpime koolis kihnu keelt, kihnu laule ja tantse. Kanname kihnu riideid, kui tulevad külalised või on vaja ennast esindada. Nii et arvan, et väga palju hoiame seda väärtust," lausus Kihnu kooli õpilane Maria Mätas.
"Kindlasti olen väga uhke, et saan kihnu riideid kanda. Et peole minnes ikka rõõmuga panen kördi selga, mitte ei lähe teksadega," Kihnu kooli õpilane Janete Kott.
"Praegust köik tahtvad kangest sörulased olla. See on nagu uhkus? Moole küll tundub, egaühe jaoks muidugid ei ole, aga neid inimesi kelle jaoks on, neid on ikka enam!" lausus sõrulane Mari Lepik.
Pärimuspäevade traditsioon sai alguse 10 aastat tagasi Kihnust ja on nüüdseks jõudnud kõikidele saartele. Nagu ikka sisustatakse need päevad erinevate
töötubadega ja pärimuslike saartele omaste tantsude-lauludega.
"Oluline on ikka see, et see meie oma keel ja meel säiliksid. Lapsed murdesõnu teavad, aga keelt meil Saaremaal ju kasutatakse vähe, kui me võrdleme Kihnuga ja mujal Eestimaal. Ja selle meelega on ka, et tegelikult Saaremaal peaks need oma vanad kandid, nagu kihelkonnad, et nende omapära peaks ka säilima," lausus Mustjala folkloorijuht Helje Raaper.
Võimalik, et kunagistes pärimuslauludes ja tantsudes võibki peituda sõna otseses mõttes võluvits kaasaegse ühiskonna probleemide ja hädade vastu.
"Need pärimuslapsed, nendes ei ole ärevust. Nendel on ka nutitelefonid ja nad vaatavad sinna nutitelefoni ka. Aga nad liiguvad õues, nad mängivad rahulikult, nad ei käratse, nad ei lärma. Et see on üks võimalus laste rahustamiseks ehk pakkumaks nendele õnnelikku lapsepõlve koos nutitelefoniga. Aga samas ka meie oma pärimusega koos. Regilauluga? Regilauluga jah, miks ka mitte!" ütles Kihelkonna koolijuht Maarika Naagel.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK Nädal









