Saate alguses kõlas küsimus, mis on Narva poliitika fenomen, et kõik sealsed poliitikud kogu aeg omavahel tülis on.

Katri Raik vastas, et liiga palju inimesi volikogus on otseselt oma töökoha poolest sõltuvad linnavõimust. "Ja elujärg ei ole väga hea. Inimesed kardavad kaotada tööd, tihti ei kujuta oma elu kuskil mujal kui Narvas ette või siis oma eesti keele oskuse tõttu. Ja seetõttu peab ikka selle põhivooluga kaasa minema ja valima õigel hetkel," ütles Raik.

Urbo Vaarmann ütles, et mitte ühtegi poliitikut, kes täna on volikogus ei tohiks sinna enam lasta. "See annab võimaluse uue kaardiga alustada puhtalt lehelt. Plaan B arvab, et siin tulebki alustada nullist. Narva on ennast 30 aasta jooksul ära ammendanud ja tekib stagnatsioon. Seda peab selgelt muutma ja uued poliitikud peavad tekkima, ega siin teist varianti ei olegi," lausus Vaarmann.

Jaan Tootsi sõnul on suur probleem, et allasutuste juhid kuuluvad samal ajal volikokku. "See on tõsine probleem. Aga nii nagu sina (pöördub Tootsi poole) tahad platsi puhtaks lüüa, nii muidugi ei lähe," sõnas Toots.

Messurme Pissareva vastas saatejuhtide küsimusele, kas suur poliitiline ebastabiilsus on Narvale probleemiks. "Nii ja naa. Üheltpoolt räägitakse, et meie nimekirjas kedagi ei ole, aga tegelikult kõik poliitikud natuke räägivad nii ja naa selles mõttes, et me räägime, kas poliitilisest kultuurist või otsustest, mis teevad volikogu liikmed. Need on erinevad asjad üheltpoolt, aga samal ajal poliitkultuur mõjub sellele stabiilsusele, kuidas inimesed omavahel suudavad koostööd teha," ütles Pissareva.

Artur Viks rääkis, et kui koalitsiooni tabab tüli, siis selle saab alati lahendatud ja koalitsioon ei pea laiali minema. "Poliitika on läbirääkimiste kunst. Tuleb leida õiged inimesed, kes osutuvad valituks ja leida ühised eesmärgid."

Katri Raik pakkus lahenduseks saab olla selles, et tekib koalitsioon, mis seab nelja aasta eesmärgid ja püüab nende poole üheskoos liikuda ja teeb kõigiga koostööd.

Pissareva näeb, et on võimalik stabiilsust Narvasse tuua. "Kõik sõltub sellest, kuidas me suudame korraldada omavahel koostöö," sõnas ta.

Urbo Vaarmann tõdes, et koalitsioonidel annab koostööd omavahel väga hästi teha, aga probleem on kohtade jagamises ja finantspooles. "Pluss inimeste hirmutamine. Väga paljud inimesed kardavad oma tööd kaotada ja sellele tuleb teha selgelt lõpp," ütles ta.

Rääkides ettevõtlusest, ütles Artur Viks, et Narvale oleks seda vaja rohkem. Ta pidas heaks näiteks ka äsja avatud magnetitehast.

Katri Raik nimetas ettevõtluse suureks probleemiks elektrihinda. "Loodame  et tekib uusi elektritootmise võimalusi ja võimsusi. Loodame, et magnetitehas areneb välja kuni tuhande töökohani. Narva on Eesti tööstuspealinn olnud, on ja jääb ka tulevikus. Narvas on võimalust tööstust arendada. Selge, et praegune Narva asukoht on väljast tulnud investorile murettekitav," rääkis Raik.

Vaarmann rääkis, et kriisiajal peab linnavalitsus ja volikogu hästi kiiresti tegutsema ja Narvas ongi sellest puudu. "Ei tohi kõrvalt vaadata ja pikalt menetleda, vaid tuleb kiireid lahendusi leida. 30 aastat volikogus istunud võim hoiab arengut kinni," rääkis Vaarmann.

Toots tõi välja, et Narvas on ka teine suur tehas ka. "Filtritehas, kus eksporti läheb nii Araabia Ühendemiraatidesse kui ka üle Euroopa. Narva suur mure on see, et meil ei ole spetsialiste. Näiteks need suured tehased pannakse tööle ja tuuakse töölised jälle kõrvalt. Neil pole kuskil elada, see tähendab, et elamumajandus on vaja korda teha. Neid probleeme on palju. Aga Narva jääb tööstuslinnaks," ütles Toots.

Pissareva sõnul on samuti spetsialistide puudus suur probleem, aga lahendatav. "Narva areneb. Aga me peame toetama väikeettevõtjaid. Aga tegelikult on Narvas päris palju haritud ja kogenud inimesi. Nende oskuseid saab arendada," märkis Pissareva,

Artur Viks rõhutas, et näiteks keskmise palga saamine sõltub väga palju riigikeele oskusest, mis avaks inimestele erinevaid võimalusi.

Jaan Toots pidas probleemiks, et noored inimesed lõpetavad kooli ja lähevad sageli mujale tööle.

"Mis on põhiprobleemid Narvas?" küsis Urbo Vaarmann. "Keeleprobleem, passiprobleem, palgaprobleem ja noored lähevad ära. Ja selle üks lahendusi on väikeettevõtlus. Narvast võiks teha väga ilusa turismi tõmbekeskuse, kus ühendada nii venekeelne tursim, eestikeelne turism ja Euroopa turism. Narva on sellise koha peal, mida muud Euroopast ei ole võimalik leida. Põhipiduriks on olnud linn, mis ei ole tegelenud probleemidega nagu majade renoveerimine ja küttehinnad," vastas ta ise.

Pissareva sõnul on Narvas olemas võimalused, mida pakkuda noortele, aga neid võimalusi peaks paremini korraldama.

Artur Viksi sõnul võiks Narvast saada eestikeelne linn, kus on toetatud ettevõtlus ja kust inimesed ei lähe ära. "Et töökohad on olemas ja on võimalused ka arenguks," märkis ta.

Vaarmanni sõnul peab narvas linn suhtuma inimestesse vaatamata nende keelele ja passile ühtemoodi. "Ja me peame tekitama keskkonna, kuhu inimene tahab tulla elama. Kui ta maksab 100 eurot kütte eest rohkem kui naaberlinnas, siis on probleem," ütles Vaarmann.

Raigi sõnul on tema unistuste Narva Eesti tööstuspealinn. "Mida ta ka sisuliselt on, aga kuhu tuleb lihtsalt panna tuld alla, küll areneb siis ka elamumajandus. Ja noorte jaoks ei pea see mitte olema hüppelaud, vaid sihtkoht, kuhu tulla. Narvas oskavad paljud inimesed eesti keelt. Narva tulevik ja visioon on kakskeelne linn. Narvast ei saa kunagi puhtalt eestikeelset linna. Kui läheb hästi, saab Narvast eesti, vene ja ingliskeelne linn," rääkis Raik.

Pissareva näeb, et Narva on dünaamiline linn, kus on hea õppida, töötada, lapsi kasvatada ja väärikalt vananeda, kus on kvaliteetne haridus, töökohad ja sotsiaalne tugi.

Artur Viksi sõnul ei saa väikeettevõtjad majanduslikult toime tulla, kui on kõrged kommunaalkulud.

Pissareva sõnul tuleb väikeettevõtjaid toetada kontoripindadega.

Saates osalenud arutasid veel ka piiri sulgemise üle. Piiri täielikku sulgemist toetas vaid Artur Viks, öeldes, et agressorriigiga peab olema piir kinni.

Narva plaanitava kaitseväe baasi rajamisest saavad narvakad aru ja ei ole laias laastus selle vastu, leidsid saates osalejad.

Rääkides võimalikust Narvas levivast kremlimeelsusest, ütles Katri Raik, et seda on väga raske mõõta.

Urbo Vaarmann pidas aga probleemiks hoopis riigivõimu suhtumist Narva inimestesse.

Artur Viks ütles, et Narvas on inimesed kremlimeelsed, aga nad varjavad seda.

Jaan Tootsi sõnul väga raske öelda, milline meelsus valitseb. "See protsent on olemas aga see ei ole väga suur. Võib-olla 15 protsent mõtleb, et seal teiselpool on hea. Aga millegipärast keegi sinna ei lähe," ütles Toots.

Messurme Pissareva sõnul on Narva inimeste kremlimeelsus pigem klišee.

Artur Viksi sõnul välistab EKRE koostöö Narvas Koosi ja Stalnuhhini nimekirjaga.

Keskerakond on välistanud koostöö Koosiga, märkis Toots.

Katri Raik ei öelnud konkreetselt, kellega ta koalitsiooni teeks või ei teeks.

Urbo Vaarmann ütles, et ta ei välistaks koostööd mitte kellegagi, aga ta arvab, et Koosiga ta koostööd ei teeks.

Messurme Pissareva koostööd otseselt kellegagi ei välistanud.

Koos ja Stalnuhhini nimekiri ei soovinud saates osaleda.

"Valimisstuudio" Narva debati teine osa: