Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 28. septembril kell 22.52:

- Vance: USA ametnikud arutavad rakettide Tomahawk tarnimist Ukrainale;

- Belgorodi tabas pärast raketirünnakut ulatuslik elektrikatkestus;

- Varssavi: Poola saatkond Kiievis sai Venemaa rünnakus kahjustada;

- Stubb: uus rünnak Ukrainale paljastab Venemaa valed ja tegeliku palge;

- Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni- ja raketirünnaku;

- Venemaa alustas Ukraina vastu suurt drooni- ja raketirünnakut;

- Poola tõstis Ukrainas käiva raketirünnaku tõttu oma hävitajad õhku;

- Ukraina droonirünnak peatas naftapumpla töö Tšuvaššias;

- Ukraina plaanib suuri relvatehinguid USA-ga;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit.

Vance: USA ametnikud arutavad rakettide Tomahawk tarnimist Ukrainale

USA asepresident JD Vance kinnitas, et president Donald Trumpi administratsioon arutab Ukraina taotlust rakettide Tomahawk saamiseks, edastas pühapäeval uudistekanal Ukrinform.

Ukrinformi andmetel rääkis Vance seda intervjuus telekanalile Fox News.

"See on miski, mille kohta president saab teha lõpliku otsuse," ütles Vance vastuseks ajakirjaniku küsimusele rakettide Tomahawk tarnimise kohta Ukrainale.

"President teeb seda, mis on Ühendriikide parimates huvides," kinnitas asepresident.

Vance märkis, et otsusest teatab president isiklikult.

Varem ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et tal on USA presidendi Donald Trumpi selge toetus löökide andmiseks Vene sihtmärkide, sealhulgas energiataristu ja relvatootmisrajatiste pihta.

President kinnitas ka, et Ukraina on saanud Iisraelilt Patriot õhukaitsesüsteemi, mis on juba kuu aega töös olnud ja sügisel on oodata veel kahe Patrioti saabumist Saksamaalt.

Zelenski lisas, et kohtumisel Trumpiga palus ta konkreetset relvastust, mis avaldaks Venemaa diktaatorile Vladimir Putinile täiendavat survet.

Väljaanne The Telegraph kirjutas reedel, et Zelenski palus Trumpiga maailmaorganisatsioonis kohtudes varustada Ukrainat rakettidega Tomahawk, mille lennukaugus on kuni 2500 kilomeetrit ja lõhkepea kaal 450 kilogrammi, mis ületab märksa kõigi seni lääneriikidelt saadud kaugmaarakettide võimekuse. 

Belgorodi tabas pärast raketirünnakut ulatuslik elektrikatkestus

Pühapäeva õhtul toimusid Venemaal Belgorodis võimsad plahvatused, mis põhjustasid elektrikatkestuse kogu linnas ja osaliselt ka ümbritsevas piirkonnas, teatasid Vene Telegrami kanalid.

Teadete kohaselt toimusid plahvatused kohaliku aja järgi umbes kell 18.45. Esialgsete andmete järgi tabasid tundmatud raketid Belgorodi soojuselektrijaama ja alajaama.

Vahetult pärast seda ilmus sotsiaalmeediasse videoid, mis näitasid ühest rünnaku sihtmärgiks olnud rajatisest tõusvat suitsu.

Strikes on Russian thermal power plant and substations in Belgorod. pic.twitter.com/QVhVs9P5TB

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) September 28, 2025

Elanikud teatasid plahvatustele järgnenud ulatuslikest häiretest. Linn jäi ilma elektri, vee ja internetiühenduseta. Liftid on seiskunud, poed töötavad vaid sularahaga või on sootuks suletud. Ühistransport toimib ebaregulaarselt, mõned tänavad on valgustuseta ning foorid ei tööta.

Telegrami kanalite teatel esines elektrikatkestusi ka Stari Oskolis, Gubkinis, Šebekinos, Tšernjankas, Korotšas, Dubovojes ja Severnõis.

Magic in Belgorod pic.twitter.com/No6CqRai0d

— MAKS 25 (@Maks_NAFO_FELLA) September 28, 2025

Umbes tund aega pärast plahvatusi kinnitas Belgorodi kuberner Vitšeslav Gladkov, et elektrikatkestuse põhjuseks oli infrastruktuuri tabanud rünnak.

"Elektrivarustuses on tekkinud tõsised häired. Hindame kahjusid ning võtame kasutusele maksimaalseid meetmeid, et võimaluse korral ühendada kõik rajatised varugeneraatoritega. Kus võimalik, suuname elektri ümber, et rahuldada elanike ja ettevõtete vajadusi," ütles Gladkov.

Ta lisas, et on võtnud ühendust vee-ettevõtte ja meditsiiniteenistustega, "kes kõik on lülitunud üle varuvõimsusele."

Gladkov hoiataski elanikke, et elektrikatkestused võivad häirida raketti- ja drooniohuteateid.

Varssavi: Poola saatkond Kiievis sai Venemaa rünnakus kahjustada

Venemaa ööl vastu pühapäeva korraldatud ulatuslikus raketi- ja droonirünnakus Kiievile sai kahjustada ka Poola saatkond, teatas Poola välisministeeriumi kõneisik, edastas Kyiv Independent.

Paweł Wroński ütles väljaandele RMF24-le, et saatkonna katusele kukkus "raketi element või väikese kaliibriga rakett", mis läbistas lae. Rusud kukkusid saatkonna kööki.

Välisministeeriumi kõneisiku sõnul ei ole kahju suur ja keegi kannatada ei saanud.

Stubb: uus rünnak Ukrainale paljastab Venemaa valed ja tegeliku palge

Venemaa öine raketi-  ja droonirünnak Ukrainale, mis järgnes ÜRO peaassamblee nädalale, paljastab Venemaa valed sõja kohta ja agressori tegeliku palge, ütles Soome president Alexander Stubb pühapäeval sotsiaalmeedia vahendusel.

Stubbi sõnul on aeg heaks kiita Euroopa Liidu järgmine sanktsioonipakett ja jätkata Venemaale surve avaldamist.

Venemaa korraldas Ukrainale suure drooni- ja raketirünnaku

Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Ukraina pealinna Kiievit ja teisi riigi piirkondi sadade droonide ja ligi 50 raketiga, tappes vähemalt neli ja vigastades kümneid inimesi. Tegemist oli ühe kõige kauakestvama õhurünnakuga Kiievi vastu täiemahulise sõja algusest saadik.

Ukraina sõjavägi teatas, et Venemaa lasi öö jooksul välja 595 drooni ja 48 raketti ning tema õhukaitse tulistas alla 568 drooni ja 43 raketti. Rünnaku peamine sihtmärk oli pealinn Kiiev.

President Volodõmõr Zelenski ütles sotsiaalmeedia vahendusel, et rünnak kestis üle 12 tunni ja põhjustas ulatuslikku kahju Kiievi kardioloogiakliinikule, tehastele ja elamutele.

Zelenski kutsus rahvusvahelist üldsust üles tegutsema otsustavalt, et katkestada Venemaa energiatulud, mille abil Moskva rahastab oma sõjategevust. Ukrainal pole seni õnnestunud veenda USA presidenti Donald Trumpi Venemaale täiendavaid sanktsioone kehtestama. "Otsustavate tegude aeg on ammu käes ja me loodame tugevale reageeringule Ameerika Ühendriikidelt, Euroopalt, G7-lt ja G20-lt," ütles ta Telegrami sõnumsiderakenduses.

Uudisteagentuuri Reuters andmeil lõppes õhuhäirekell 9.13 hommikul, olles kestnud peaaegu seitse tundi järjest.

Zelenski sõnul oli rünnak suunatud mitmele piirkonnale riigi põhja-, kesk- ja lõunaosas, sealhulgas Kiievist kagus asuvale Zaporižžja linnale, kus võimude sõnul sai vigastada vähemalt 16 inimest.

Sotsiaalmeedias avaldatud videote kohaselt sai Zaporižžjas mitu hoonet rängalt kahjustada ja neis puhkesid tulekahjud.

Hädaabiteenistuste teatel hukkus vähemalt neli inimest ja kohalikud võimud teatasid 67 haavatust üle riigi.

Venemaa alustas Ukraina vastu suurt drooni- ja raketirünnakut

Venemaa alustas ööl vastu pühapäeva suurt raketi- ja droonirünnakut Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades rakettide väljasaatmiseks ka raskepommitajaid.

Sõda jälgivate meediakanalite teatel tõusid Murmanski oblastis asuvast Olenja lennuväebaasist kohaliku aja järgi umbes kell 1.45 õhku viis Vene kaugpommitajat Tu-95. Umbes kell 2.25 teatas Kiievi linna sõjaväeadministratsioon, et Venemaal on õhku tõstnud Kinžali rakette kandvad lennukid MiG-31K, mispeale kuulutati kogu Ukrainas välja õhuhäire.

Ukraina õhujõud andsid kell 3.52 välja hoiatuse, et Venemaa oli tõenäoliselt saatnud Saraatovi oblastis asuvast Engelsi lennuväebaasist teele pommitajad Tu-95.

Öö jooksul ohustasid Kiievit ja teisi linnu Shahed-tüüpi droonide parved ning Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas, et pealinnas hävis droonirusude tõttu osaliselt viiekorruseline hoone.

Mitmes linnaosas sai elamutaristu kahjustada, teatas Kiievi linna sõjaväeadministratsiooni juht Tõmõr Tkatšenko. Vähemalt kaks inimest sai vigastada, kellest üks on hospitaliseeritud.

Kiievi oblastis puhkesid rünnaku ajal mitmete pealinnaäärsete linnade elumajades ja hoonetes tulekahjud, teatasid piirkondlikud võimud. Päästeteenistused töötavad endiselt rünnakupaikades.

Lisaks on mitmed muud Ukraina piirkonnad pühapäeva varahommikuse seisuga endiselt Venemaa ballistiliste ja tiibrakettide tõttu ohus. Plahvatustest on teatatud lisaks Kiievile veel ka Zaporižžjas ja Hmelnõtskõis.

Zaporižžjas sai rünnakus kahjustada kool ning ühes kõrghoones puhkes tulekahju, teatas piirkonna kuberner Ivan Fedorov. Linnas sai vigastada neli inimest.

Venemaa on 2025. aasta kevadest ja suvest alates intensiivistanud oma õhurünnakute ulatust Ukrainas. Talve lähenemise eel on Ukraina juhid hoiatanud kodanikke Venemaa massiivsete rünnakute eest, mis püüavad purustada riigi energiataristut.

Poola tõstis Ukrainas käiva raketirünnaku tõttu oma hävitajad õhku

Poola ja seal asuvate NATO liitlaste lennukid tõusid ööl vastu pühapäeva õhku seoses Venemaa ulatusliku raketirünnakuga Ukrainale.

"Järjekordsed hävitajapaarid on välja saadetud ning maapealsed õhutõrje- ja radarisüsteemid on viidud kõrgendatud valmisolekusse," seisab Poola relvajõudude operatiivjuhatuse teates, mis sotsiaalmeedias avaldati.

Selles märgitakse, et Venemaa kaugpommitajate tegevuse tõttu, mis osalevad rünnakus Ukrainale, on Poola ja liitlaste lennukid alustanud Poola õhuruumi patrullimist.

Poola relvajõud rõhutasid, et käivitatud meetmed on ennetava iseloomuga ja nende eesmärk on tagada õhuruumi turvalisus ja kaitsta kodanikke, eriti kõrgendatud ohuga külgnevatel aladel.

Poola relvajõudude operatiivjuhatus teatas, et jälgib olukorda ning on valmis koheseks reageerimiseks.

Ukraina droonirünnak peatas naftapumpla töö Tšuvaššias

Ukraina droonirünnak seiskas laupäeva varahommikul Venemaal Tšuvaššias asuva Tõngovatovo naftapumbajaama töö.

Ukraina Julgeolekuteenistus (SBU) teatas, et tema pikamaadroonid tabasid 27. septembri öösel Tõngovatovo kütusepumplat, mis asub Ukrainast 1000 kilomeetri kaugusel Konari asulas Tšuvašši Vabariigis.

Tšuvašši Vabariigi juht kinnitas sotsiaalmeedias tehtud postituses tabamust ja teatas, et jaama töö on ajutiselt peatatud.

The head of the Chuvash Republic reports a drone attack on an oil pumping station. Operations at the facility have been suspended!!

This concerns the Tingovatovo oil pumping station, located between Kazan and Nizhny Novgorod.

An oil and petroleum product pipeline run there. pic.twitter.com/0pPKE1MIuL

— Evgen Istrebin (@evgen1232007) September 27, 2025

SBU on oma allikatest saanud kinnitust teabe kohta pumbajaamale tekitatud purustuste kohta koos sellele järgnenud põlenguga. Nafta transport läbi selle jaama on praegu peatatud, vahendas väljaanne LIGA.net.

"SBU jätkab sanktsioonide kehtestamist Venemaa naftasektori vastu, mis toob agressorriigile Ukraina-vastase sõja pidamiseks vajalikke vahendeid. Töö naftadollarite vähendamiseks Venemaa eelarves jätkub," ütles SBU allikas.

Ukraina plaanib suuri relvatehinguid USA-ga

Ukraina delegatsioon töötab sel sügisel Ameerika Ühendriikides, et viia lõpule kokkulepped USA relvade ostmiseks ja Ukrainas toodetud droonide ekspordiks, teatas president Volodõmõr Zelenski laupäeval Kiievis toimunud pressikonverentsil.

Presidendi kommentaarid järgnevad tema hiljutisele visiidile USA-sse, kus ta kohtus president Donald Trumpiga ja pidas ÜRO Peaassamblee kõrval mitmeid läbirääkimisi maailma liidritega.

Ukraina plaanib nii "megatehingut" – suurt kokkulepet Ameerika relvade ostmise kohta – kui ka "droonitehingut", et müüa Ameerika Ühendriikidele Ukraina mehitamata süsteeme, ütles Zelenski.

"Oleme läbi arutanud peamised üksikasjad, jõudnud kokkuleppele (USA) presidendiga ja nüüd liigume edasi praktilise rakendamise juurde," ütles Zelenski.

Kiiev on koostanud nimekirja relvadest, mida soovib USA-lt osta, koguväärtuses umbes 90 miljardit dollarit, ütles Zelenski. Ukraina on huvitatud ka eraldi lepingutest muud tüüpi relvade, eriti kaugmaarakettide ostmiseks.

Zelenski ütles, et ta ei saa sellise lepingu kohta rohkem üksikasju avaldada, kuna tegemist on "väga tundliku teemaga".

Briti väljaanne The Telegraph kirjutas reedel, et Zelenski palus Trumpi nende kohtumise ajal ÜRO-s varustada Ukrainat rakettidega Tomahawk, mille lennukaugus on kuni 2500 kilomeetrit ja lõhkepea kaal 450 kilogrammi, mis ületab märksa kõigi seni lääneriikidelt saadud kaugmaarakettide võimekuse. 

Zelenski ütles, et valitsus valmistab ette ka Ukrainas toodetud relvade kontrollitud eksporti riikidesse väljaspool USA-d. Selle raames ekspordib Ukraina oma ülemäärast sõjavarustust ja kasutab saadud tulu kiiresti vajaminevate relvade ostmiseks.

See skeem on mõeldud Ukraina sõjaliste vajaduste rahuldamiseks, kuigi president tunnistas, et see võib olla mõnede kaitseettevõtete jaoks pettumus.

"Ma ei ole kindel, et kõik meie ettevõtted on rahul – nad tahavad müüa kõike korraga kõikjal –, kuid loomulikult on meie prioriteet Ukraina armee varude täiendamine," ütles Zelenski. "Ja see on igal juhul meie prioriteet kuni sõja lõpuni, seega eksporti kontrollitakse kuni sõja lõpuni."

Ukraina kavatseb sõlmida ekspordilepinguid Ameerika Ühendriikide, Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika riikidega, ütles Zelenski, lisades, et mitmed Aafrika riigid on juba esitanud oma ettepanekud ja Kiiev on juba otsustanud, milline riik saab tema esimeseks partneriks.

Rohkem üksikasju avalikustatakse lähitulevikus, lubas Zelenski.

President kinnitas ka, et Ukraina on saanud Iisraelilt Patriot õhukaitsesüsteemi, mis on juba kuu aega töös olnud, ning ütles, et sügisel on oodata veel kahe Patrioti saabumist Saksamaalt.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1110 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 108 510 (võrdlus eelmise päevaga +1110);

- tankid 11 211 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 23 290 (+2);

- suurtükisüsteemid 33 231 (+45);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1503 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1223 (+0);

- lennukid 427 (+0);

- kopterid 345 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 64 385 (+454);

- tiibraketid 3747 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 040 (+131);

- eritehnika 3977 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.