Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 6. oktoobril kell 20.54:

- Ukraina ründas Venemaal suurt lõhkeainetehast;

- Ukraina õhurünnak jättis Belgorodis elektrita 40 000 inimest;

- Ukraina ründas ka okupeeritud Krimmi;

- Meedia: Vene poolel võib sõdida kuni 5000 kuubalast;

- Zelenski pidas koosoleku taristu taastamise kiirendamiseks;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit.

Allikad: Ukraina lõi hiljuti rivist välja Kiriši naftatöötlemistehase üksuse

Ukraina relvajõud tabasid möödunud nädalavahetusel Leningradi oblastis asuvat suurt Kiriši naftatöötlemistehast. Kaks allikat ütlesid uudisteagentuurile Reuters, et Ukraina rünnak lõi rivist välja naftatöötlemistehase tootmisüksuse. 

Ukraina suudab oma droonirünnakutega naftarajatiste pihta mõjutada Venemaal bensiini hinda ja kättesaadavust.

Ukraina on võtnud sihikule ka Leningradi oblastis asuva Kiriši naftatöötlemistehase. Kaks asjaga kursis olevat allikat ütlesid, et viimase rünnaku tõttu peatati tehase tootmisüksuse töö. Allikate sõnul annab see tootmisüksus umbes 40 protsenti tehase koguvõimsusest. Allikate teatel kulub parandustöödeks umbes kuu.

Kiriši naftatöötlemistehas suudab aastas töödelda 18,4 miljonit tonni naftat ning annab 6,4 protsenti Venemaa naftatöötlusvõimsusest. Ukraina on seda ka varem vähemalt kolmel korral rünnanud – mullu märtsis ning tänavu märtsis ja septembris.

Kiriši naftatöötlemistehas mängib olulist rolli Venemaa loodeosa kütusega varustamisel. See varustab Peterburi linna ning Leningradi, Novgorodi ja Pihkva oblastit, aga ka Venemaa armeed.

Ukraina ründas Venemaal suurt lõhkeainetehast

Ukraina korraldas ööl vastu esmaspäeva õhurünnaku Nižni Novgorodi oblastis asuvale lõhkeainetehasele.

The Sverdlova chemical plant in the city of Dzerzhinsk, Russia is currently under attack. The consequence of the attack is currently unknown but a fire can be seen in the city pic.twitter.com/fkhn72FjHs

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) October 6, 2025

Umbes kell 2.30 kohaliku aja järgi hakkasid tehase asupaigaks oleva Dzeržinski linna elanikud teatama plahvatustest. Esialgsete teadete kohaselt kuuldi tunni aja jooksul 25 - 30 plahvatust. Kohalikud teatasid ka eredate sähvatuste nägemisest taevas ja valjud helid käivitasid autoalarmid.

Elanike sõnul olid droonid suunatud Sverdlovi lõhkeainetehase pihta.

Rünnaku alla sattunud Sverdlovi lõhkeainetehas on üks suurimaid Venemaal ja see on osa Venemaa sõjatööstuskompleksist. Tehases toodetakse muuhulgas ka heksogeeni (RDX) ja oktogeeni (HMX). Samuti valmistatakse seal tankivastaste rakettide suundlaenguid, õhukaitserakettide lõhkepäid ning lennukipommide komponente.

Zelenski: Vene droonides ja rakettides on suur hulk väliskomponente

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on Vene droonidest ja rakettidest leitud tuhandeid välismaiseid komponente, sealhulgas lääneriikides toodetuid.

"Ukraina vastu 5. oktoobril korraldatud ulatusliku kombineeritud rünnaku ajal kasutas Venemaa 549 relvasüsteemi, mis sisaldasid 102 785 välismaal toodetud komponenti," ütles Zelenski sotsiaalmeedias, viidates pühapäeva varahommikul aset leidnud rünnakule.

Ta ütles, et leiti muu hulgas USA, Hiina, Taiwani, Suurbritannia, Saksamaa, Šveitsi, Jaapani, Lõuna-Korea ja Hollandi ettevõtetes valmistatud komponente.

Neist enamik, ligikaudu sada tuhat, oli kasutusel Vene droonides. Lisaks kasutatakse Vene rakettides Iskander 1500 välismaist komponenti. Sadu välismaiseid komponente leidus ka Kinžal- ja Kalibr-tüüpi rakettides.

Zelenski ütles, et on eluliselt tähtis sulgeda sanktsioonipoliitikas lüngad, mida Venemaa ära kasutab.

Economist: Ukraina kasutab juba Flamingo rakette Venemaa naftatöötlemistehaste ründamiseks

Väljaande The Economist andmetel kasutab Ukraina juba 1150 kg kaaluva lõhkepeaga rakette Flamingo Venemaa naftatöötlemistehaste ründamiseks.

Flamingo rakette tootva ettevõtte Fire Point juht märkis, et nende rakettide tootmine suureneb. Praegu toodetakse kuus umbes 50 sellist raketti.

Ukraina õhurünnak jättis Belgorodis elektrita 40 000 inimest

Ukraina ründas ööl vastu esmaspäeva droonidega Venemaa Belgorodi oblasti energiataristut, mille tagajärjel jäi seitsmes rajoonis elektrita kokku ligi 40 000 inimest, teatas oblasti kuberner.

"Seitsmes omavalitsuses on teatatud olulistest elektrikatkestustest, mis jätavad elektrita ligi 40 000 inimest," ütles kuberner Vjatšeslav Gladkov öösel, pärast oblastivalitsuse erakorralist istungit, lisades, et sündmuskohal töötavad avariimeeskonnad.

Pühapäeva õhtul raputas Belgorodi võimas plahvatus ja kohalikus soojuselektrijaamas Lutš puhkes tulekahju, vahendas Ukraina väljaanne LIGA.net.

Pealtnägijate sõnul tabas jaama rakett. Linn on täielikult elektrita ning vee- ja internetiühenduses on katkestusi.

Gladkov märkis, et lapsevanemaid teavitatakse lasteaedade ja koolide lahtiolekuaegadest esmaspäeval sotsiaalmeedia kaudu.

See on teine ​​elektrikatkestus Belgorodis ja selle ümbruses viimase nädala jooksul. Viimati tabas soojuselektrijaama õhurünnak 28. septembril.

Mõni tund varem kahjustasid raketid soojuselektrijaama Brjanski oblastis Klintsõ linnas.

Ukrainian missile strikes are now also being reported against the Klintsy Thermal Power Plant in the Bryansk Oblast of Western Russia, near the border with both Belarus and Ukraine. pic.twitter.com/GJYGzJkLny

— OSINTdefender (@sentdefender) October 5, 2025

Ukraina ründas ka okupeeritud Krimmi

Sõjasündmusi kajastavate sotsiaalmeediakontode teatel tabasid Ukraina rünnakud ööl vastu esmaspäeva ka okupeeritud Krimmi olulisi objekte.

Plahvatusi oli kuulda mitmel paigas poolsaarel, vahendas RBK-Ukraina veebisait Ukraina-meelset sotsiaalmeediakanalit "Crimean Wind".

Kanali andmetel sai esimesena tabamuse Saki lennuväli Novofedorovkas. Alates kella 00.23-st oli seal kuulda plahvatusi ning peagi järgnes õhutõrjesüsteemide, mis ilmselt püüdsid alla lasta Ukraina ründedroone.

Ligi tund aega hiljem raputasid plahvatused Feodossiat, Jevpatoriat, Simferoopoli rajooni ning plahvatusi oli ka Andrejevka küla lähedal, kus asub Katša lennuväli.

Veidi hiljem teatas "Crimean Wind", et Feodossias sai tabamuse naftahoidla. Esimesed pildid ilmusid ka teistes avalikes allikates. Samuti on teatatud lähenevast rünnakust sõjaväeüksusele Jevpatorija ja Ujutnoje küla vahel.

Rünnaku tagajärgede kohta pole veel ametlikke kommentaare tulnud.

Footage of a Ukrainian attack drone slamming into the Feodosia fuel depot in Russian-occupied Crimea tonight, causing a massive explosion. pic.twitter.com/FZg2hTwjka

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) October 5, 2025

Hiljem teatas Crimean Wind, et Feodossias, kus on poolsaare suurm naftahoidla, süttis 12 kütusemahutit, millest kaheksa põles täielikult maha. Põlesid ka terminali alal asuvad hooned.

"Feodossia naftaterminalis lõõmab kaks võimsat tulekahju," teatas Crimean Wind Telegramis esmaspäevaste satelliidipiltide andmetele viidates. Võrdluseks lisas kanal foto, kuidas nägid naftahoidla mahutid välja pärast nädalast põlemist 2024. aasta oktoobris.

Feodossia naftahoidla tulekahju kuma paistis rohkem kui 30 kilomeetri kaugusele. Sõnumile oli lisatud mitu fotot tulekahjust eri nurkade alt.

RBK-Ukraina meenutas ka, et esmaspäeval, 29. septembril puhkes Feodossia naftatöötlemistehases ulatuslik tulekahju. Ametliku versiooni kohaselt põhjustas selle ohutusprotseduuride rikkumine keevitamisel, kuid varem oli teatatud lennukite ja droonide ohust.

Feodossia naftahoidla on Krimmi suurim. See mahutab kuni 250 000 tonni kütust, varustades nii Venemaa laevastikku kui ka maaväge.

Ukraina relvajõud ründasid naftahoidlat varem mullu oktoobris. Seejärel kuulutasid linnavõimud välja tehnogeense hädaolukorra.

Teadete kohaselt paigutati 2022. aasta sügisel hoidla lähedale õhutõrjesüsteemid Pantsir-S1, et kaitsta seda rünnakute eest.

Ukraina meedia on varem teatanud, et okupeeritud Krimmis on tekkinud märkimisväärne bensiinipuudus. Seetõttu on Sevastoopoli nukuvalitsuse kuberner kehtestanud piirangud: maksimaalselt 30 liitrit kütust sõiduki või kanistri kohta.

Lisaks teatas RBC-Ukraina nädal tagasi, et Ukraina erioperatsioonide väed hävitasid Krimmis asuva Venemaa õhutõrjesüsteemi S-400 Triumf radarijaama.

Meedia: Vene poolel võib sõdida kuni 5000 kuubalast

Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu osaleb aktiivselt kuni 5000 Kuubalt saabunud võitlejat teatas uudisteagentuur Reuters pühapäeval viitega USA välisministeeriumi sisedokumendile.

"Pärast Põhja-Koread on Kuuba Venemaa agressiooni suurim välisvägede panustaja, hinnanguliselt võitleb Ukrainas 1000–5000 kuubalast," seisis USA välisministeeriumi koostatud ülevaates.

Reuters märkis, et USA lekitas salastamata raporti, milles jagati üksikasju Kuuba toetuse kohta Venemaa sõjale Ukrainas, osana oma kampaaniast, et vastustada ÜRO Peaassamblee resolutsiooni, mis kutsub Washingtoni üles tühistama selle riigi suhtes alates 1960. aastast kehtestatud embargo.

Kümnetele USA esindustele 2. oktoobril saadetud dokumendis anti diplomaatidele korraldus kutsuda välisriikide valitsusi üles resolutsioonile vastu hääletama, mis on ÜRO Peaassambleel alates 1992. aastast igal aastal vastu võetud.

Kuigi ÜRO Peaassamblee resolutsioonil on sümboolne väärtus, saab aastakümneid kestnud embargo lõplikult tühistada ainult USA Kongress.
Reutersi andmetel keeldus USA välisministeerium Kuuba võitlejate kohta lisateavet andmast, kuid ütles, et on teadlik teadetest, et nad teenivad koos Vene vägedega.

Moskva on alates oma täieulatusliku sissetungi algusest 2022. aastal värvanud välisvõitlejaid sellistest riikidest nagu Nepaal, Somaalia, India ja Kuuba. Eelmisel aastal teatas Bloomberg, et Venemaa pakub Kuuba võitlejatele heldet tasu ja lubadust saada Vene kodakondsus, seda hoolimata Havanna katsetest värbamist piirata. Sel ajal olevat Kuubalt värvatute arv jäänud sadadesse.

See arv on aga nüüdseks kasvanud tuhandeteni, kuna Ukraina ametnikud on hiljuti hoiatanud USA seadusandjaid Venemaa poolt Kuuba palgasõdurite värbamise sagenemise eest.

Kuubal ja Venemaal on olnud külma sõja ajast saadik tihedad sidemed. Hiljuti liitus Kuuba Venemaa juhitud BRICS-grupiga partnerriigina 2024. aasta oktoobris.

Zelenski pidas koosoleku taristu taastamise kiirendamiseks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas pühapäeval peaministri ning riikliku nafta- ja gaasiettevõtte Naftogazi juhtkonnaga koosoleku, et arutada Venemaa rünnakute järgsete taastamistööde kiirendamist.

"Pidasin täna juba koosolekuid Ukraina peaministri, Naftogazi juhi ja kõigi vajalike inimestega, et aidata inimesi ja kiirendada taastamistöid. Andsin neile korralduse külastada isiklikult piirkondi, et kontrollida, mida kogukonnad tegelikult vajavad. Samuti veenduda iga piirkonnast tuleva ettekande täpsuses. Ootan aruandeid iga piirkonna ja iga kogukonna kohta," ütles Zelenski.

President märkis, et energia- ja kommunaalteenuste remondimeeskonnad töötavad praegu kõigis kannatada saanud piirkondades.

President tänas ka päästetöötajaid ja politseinikke nende jõupingutuste eest Vene rünnakute tagajärgedele reageerimisel.

Zelenski sõnul püüab Venemaa enne talve saabumist hävitada Ukraina tsiviiltaristut.

"See hõlmab energiat, tsiviilettevõtteid ja ladusid – täpsemalt tsiviilkaupade ladusid.  Samuti meie logistikat – raudteelogistikat, mis tagab kogukondade ja majanduse normaalse toimimise. Kahjustada sai ka kümneid tavalisi elamuid," täpsustas president, kui kommenteeris Venemaa ööl vastu pühapäeva korraldatud raketi- ja droonirünnakuid.

Zelenski sõnul sai Lvivi oblastis Vene rünnakutes surma neli inimest, kelle seas üks laps. Zaporižžja oblastis hukkus üks inimene. Vigastatuid on ligi 20.

"Kahjuks pole kõigele toimuvale, rünnakute üha kasvavale ulatusele ja jultumusele olnud väärikat ja tugevat globaalset vastust. Just sellepärast Vene režiimi juht Vladimir Putin seda teebki ja lihtsalt naerab lääne vaikimise ja tugeva vastuse puudumise üle," tõdes Zelenskõi.

"Venemaa on tagasi lükanud kõik pakkumised sõda peatada või vähemalt rünnakud peatada. Venemaa üritab avalikult hävitada meie tsiviiltaristut juba praegu ehk enne talve – meie gaasitaristut, elektritootmist ja -ülekannet. Tõelist globaalset vastust pole olnud. Me võitleme selle eest, et maailm ei vaikiks ja et Venemaa tunneks tagajärgi," märkis Zelenski.

Zelenski sõnul rünnati riiki öösel enam kui 50 raketi ja umbes 500 ründedrooniga.

"Venelased võtsid taaskord sihtmärgiks meie taristu – kõik, mis tagab meie inimestele normaalse elu. Me vajame rohkem kaitset ja kõigi kaitsekokkulepete kiiremat rakendamist, eriti õhutõrje osas, et võtta sellelt õhuterrorilt igasugune tähendus," lausus Zelenski pühapäeval.

Üleriigiline õhuhäire anti Ukrainas pühapäeva hommikul kell 04.09.

Samal ajal teatasid Poola relvajõud, et tõstsid taas oma hävitajad õhku tagadamaks oma õhuruumi turvalisus ja kaitsta kodanikke. Poola toimis samamoodi ka nädal tagasi, kui Venemaa Ukrainat ulatuslikult ründas.

Lvivis seiskus Venemaa rünnakute tõttu ühistransport. Ka teises Ukraina lääneosa linnas Ivano-Frankivskis oli ühistransport häiritud ja hakkas pühapäeval tööle tavapärasest hiljem. 

Venemaa on asunud eriti ründama Ukraina energiataristut. Zaporoižžja oblasti sõjakuberner Ivan Fedorov kinnitas, et Venemaa öine rünnak jättis Zaporižžjas üle 73 000 tarbija ilma elektrita. Lvivi linnapea Andri Sadovõi ütles samuti, et osa linnast on elektrita.

Sel nädalal tegi Venemaa ka suurrünnaku Ukraina gaasitaristule ja laupäeval katkes Ukraina põhjaosas Tšernihivi oblastis elektriühendus umbes 50 000 majapidamise jaoks.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 116 340 (võrdlus eelmise päevaga 1090);

- tankid 11235 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 23 313 (+14);

- suurtükisüsteemid 33 464 (+18);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1516 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1223 (+1);

- lennukid 427 (+0);

- kopterid 346 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 67 226 (+363);

- tiibraketid 3803 (+38);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 63 496 (+63);

- eritehnika 3971 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.