USA president Donald Trump on lubanud koos NATO-ga rohkem survestada Venemaad rahu saavutamiseks. Lisaks on ta vihjanud ka Kiievile Tomahawki rakettide saatmisele.

Kalm analüüsis "Ukraina stuudio" Trumpi võimalikku meelemuutust suhtlusel Venemaaga.

Ta märkis, et laupäeval arutas Trump taaskord president Volodomõr Zelenskiga Ukrainale Tomahawkide saatmist. "Sellest mingeid suuri uudiseid ei tulnud, nii et tundub, et see on selline vaikse diplomaatia hetk. Kui otsused on tehtud, eks need siis tehakse avalikuks, aga vähemalt ei ole olnud suuri tülisid, nii et selles suhtes vaikselt kõik toimib," sõnas Kalm.

Saatejuht märkis, et Trump ei ole viimasel ajal enam Venemaa president Vladimir Putinit avalikult kiitnud.

"Ma ütleks selle kohta meelitav retoorika, proovida Putinit heaga laua taha saada. Nüüd kui on näha, et see ei ole vilja kandnud, toimub ümber kalkuleerimine. Ma arvan, et ei ole jõutud ka veel sinna, et oleks see nii-öelda piitsa osa, kus sa tegelikult jõudu näitad Putinile," ütles Kalm.

Tomahawk-rakettide tarnimine oleks väga suur meelemuudatus Ühendriikide poolelt, sest sellist relva pole varem ukrainlastele usaldatud.

"On kurb, et varem ei ole usaldatud," sõnas Kalm. "Tegelikult oleks võinud märksa varem anda, aga näha on, et senini ukrainlased on läbi viinud rünnakuid Venemaa territooriumil, sellel ei ole järgnenud meeletut eskalatsiooni. Seda enam sa võid anda neile relvi, millega nad saavad veel kaugemale tulistada. Seni on sihtmärgid piirdunud ennekõike energiavõrgustikuga, mis on sama, mida Venemaa teeb Ukrainale."

Kalm rääkis, et relvi sõdivale riigile andes on alati oht, et see langeb vastase kätte, kuid muus osas oleks tema sõnul mõistlik neid anda. "Mul on hea meel, et tegelikult USA administratsioon on selleni jõudnud pärast kõiki neid sõja-aastaid, et neid on ju ammu küsitud," lisas ta.

Tomahawkide kasutamine suurendaks Putinile survet läbirääkimistel osaleda.

"Iseasi, kui palju sa neid süsteeme annad ja kui sagedasti neid kasutada saab. Me oleme näinud, et Putin peab üsna hästi vastu, tal on ükskõik oma rahva kannatustest. Aga see, et mitmeid naftatehaseid on rivist välja pommitatud, avaldab Venemaal siseriiklikult survet, mis tegelikult teeb Putini olukorra raskemaks," rääkis Kalm.

Venemaa on avalikult väitnud, et Tomahawkide tarnimine ei muudaks rindel midagi.

"Ta [Putin] on öelnud seda, et see jahendab nende seni paranenud suhteid Ameerika Ühendriikidega," ütles Kalm ja lisas, et kuna Putini ja Zelenski kohtumist pole toimunud, ei ole Trumpil ka alust suhet Moskvaga parandada. "See lihtsalt loob uut dünaamikat sinna konflikti, mis aitab seda edasi liigutada, mis on igal juhul positiivne."

Kalm märkis, et Tomahawkid annavad Ukrainale võimaluse Moskvat rünnata.

"Ta tekitab strateegilise dilemmat. Zelenski ise ütles, et ega nende huvi ei ole nagu tingimata neid kasutada. See on lihtsalt Venemaa jaoks väikse dilemma tekitamine peas, et kui palju nad tahavad edasi suruda, kui Ukrainal on võimalus teoreetiliselt Kremlit sihtida," lausus Kalm.

Saatejuht küsis, kas Trump võib koos Tomahawkidega anda Ukrainale ka nii-öelda keelatud objektide nimekirja, nagu on olnud varasemate USA poolt tarnitud relvade puhul.

"Kõik on võimalik, aga mulle tundub, et Trumpi puhul vähemalt see on hästi positiivne, et tema on vähem piirangute inimene, et kui midagi tehakse, siis ta on täie jõuga selle asja sees. Piirangud võivad tulla mujalt. Eks see sõltub ka USA enda ohuhinnangust, kui tõenäoliseks peetakse eskalatsiooni võimalust, kui tõenäoliseks nad peavad, et venelased vastavad sellele mingi tuumasammuga ja nii edasi. Kõik sõltub omavahel, aga mul on tunne, et Trump on paljudes asjades julgema käiguga kui näiteks [Joe] Bideni administratsioon oli," sõnas Kalm.

Küsimusele, kas Gaza konflikti lahendamine, toob tähelepanu uuesti rohkem Ukrainale, vastas Kalm, et tema jääb skeptiliseks, kas Gaza vaherahu vangide vahetusest kaugemale jõuab. Ta märkis, et siis võib Trumpi eriesindaja Steve Witkoff hakata rohkem Moskvaga suhtlema, kuid varasemalt on see päädinud segadustega. "Kui Keith Kellogg on nende asjadega tegelenud, siis see on, võib olla Ukrainale positiivsemalt mõjunud," lisas ta.

Saatejuht uuris, kuidas võib Nobeli rahupreemiast ilmajäämine mõjutada Trumpi huvi maailmas konflikte lahendada.

Kalm märkis, et rahupreemia anti 2024. aastal saavutatu eest. "Võib-olla ta lihtsalt ise tegi selle nii suureks küsimuseks, mistõttu see siis oli kõigil õhus ja meelel, aga ma arvan, et kui siin õnnestub veel mingeid rahudiile tekitada, siis tegelikult on ju legitiimne põhjus talle see rahupreemia anda," sõnas ta.