"Ma näen Ameerika Ühendriikide ja president Trumpi 100-protsendilist pühendumust alliansile. Ma ei muretse selle aspekti pärast," ütles Stubb. 

"Mida meie, eurooplased, peame tegema, on suhtuda maailma sellisena, nagu see on, olla realistlikud. NATO jääb kollektiivkaitse peamiseks sambaks. Ja sellest kollektiivkaitsest eraldas USA eelmisel aastal 40 protsenti võimekusest. Sel aastal eraldavad nad 36 protsenti. Kuid nad ei loobu oma juhtivast positsioonist Euroopa julgeolekugarantiide peamise pakkujana," märkis Stubb. 

The Times uuris, millal Euroopa suudab oma kaitse taastada NATO nõutavale tasemele. "Ma arvan, et see on üleminek, seega ma ei saa teile kuupäeva anda, aga ma ütleksin, et pigem viie- kui kümneaastane tsükkel ja me liigume praegu kiiresti," vastas Stubb. 

Stubb saab Trumpiga hästi läbi, nad mängivad koos golfi ja Soome ning USA sõlmisid hiljuti kokkuleppe jäälõhkujate ehitamiseks. Stubb on USA-s õppinud ning tõi välja, et Trumpi juhitud MAGA-liikumine ei ole pelgalt ajutine nähtus.

"Inimesed ilmselt eksivad, kui usuvad pea naiivselt, et MAGA on vaid mööduv moeröögatus. See ei ole nii, ma ei näe, et see kaoks. See on peaaegu nagu vastukaaluks 1960. aastate kodanikuõiguste liikumisele ja nüüd 2020. aastatel hakkame nägema mässu nende vastu. Ja see kestab mõnda aega. Küsimus on, kuidas sellest läbi tulla," ütles Stubb. 

Stubb tõi veel välja, et Venemaa alustab tõsiseid läbirääkimisi relvarahu üle alles siis, kui kasvavad majanduslikud raskused sunnivad Moskvat tegema järeleandmisi. Ta ütles veel, et sooviks näha Moskva tulude kärpimist, langetades Vene naftale kehtivat hinnalage. 

Ta kommenteeris ka EL-i plaani anda Ukrainale relvaabi 140 miljardi euro mahus külmutatud Venemaa varade arvelt. 

"See muudab mängu, me teame, et venelased on selle pärast tõesti mures. Ja neil on muretsemiseks põhjust, sest nende sõjakassa ja reservid tühjenevad," rääkis Stubb. 

Stubb arutas veel ka mõningaid väiteid, mis leiavad, et Ukraina tulevik peitub Soome minevikus. Ta viitas leppele, mille Soome sõlmis Nõukogude Liiduga pärast Teist maailmasõda. Soome pidi siis Moskva poolt dikteeritud poliitilisi tingimusi täitma, seda on nimetatud ka soometumiseks. Stubbi sõnul oleks see Ukraina jaoks masendav tulemus. 

"Me kaotasime oma otsuste üle suveräänsuse. Me ei saanud alguses isegi ÜRO-ga liituda. Ja me kaotasime 10 protsenti oma territooriumist, sealhulgas alad Karjalas, kus sündisid minu vanavanemad ja isa. Viimane asi, mida ma soovitaksin, on pöörduda soometumise idee poole. See oli ellujäämise mehhanism, kuid see oli ebamugav ellujäämise mehhanism, sest pidime oma väärtustes järeleandmisi tegema," rääkis Stubb.