Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman ütles, et Isamaa eesmärk küsimuste esitamisel oli teha seda avatult ja läbipaistvalt, et lisaks poliitilistele jõududele saaks ka avalikkus ülevaate erakondade seisukohtadest tuumküsimustes.

"Sellest lähtuvalt avalikustame enda vastused Keskerakonna küsimustele ja kutsume kõiki volikogus esindatud erakondi enda seisukohti jagama avalikult, et tagada maksimaalne läbipaistvus kogu võimaliku koalitsiooni moodustamise protsessis," sõnas Solman.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart tegi eelmisel nädalal Isamaale ettepaneku vahetada vastused samal ajal esmaspäeval, 27. oktoobril kell 18 ning neid esimesel võimalusel ühisel koosolekul arutada.

Isamaa pidi algul eelmisel neljapäeval jõudma otsusele, kellega alustada Tallinnas koalitsioonikõnelusi. Erakond otsusele ei jõudnud ja saatis hoopis Keskerakonnale, Parempoolsetele, Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale ja Reformierakonnale avalikud kirjad küsimustega Tallinna tuleviku ja erakondade maailmavaate kohta.

Keskerakond saatis omakorda Isamaale küsimused, millele soovis vastuseid saada. Teised erakonnad teatasid, et ei vasta Isamaa küsimustele, vaid soovivad kahepoolselt kohtuda.

ISAMAA VASTUSED KESKERAKONNA KÜSIMUSTELE

Liiklus ja ühistransport 

●     Kas pooldate tasuta ühistranspordi jätkumist Tallinna elanikele? Kas planeerite edasi minna Liivalaia trammiliini arendamisega, mis vähendab oluliselt ristmike läbilaskevõimet, või olete nõus kaaluma alternatiive nagu näiteks akutroll? Kui eelistate Liivalaia trammiga jätkata, siis milliseid lahendusi näete ette ristmike läbilaskevõime säilitamiseks, trammiliini edasiviimiseks Kristiine suunas (nii et transiitliiklus ei kanduks Uue Maailma asumisse) ning kuhu paigutaksite 30-meetrise läbimõõduga tagasipöördekoha Kristiines?

Riiklikul tasandil tehtud maksutõusud ja sellest põhjustatud majandusolukorra halvenemine on tekitanud olukorra, kus me ei pea hetkel mõistlikuks Tallinna elanikele omaosaluse kehtestamist ühistranspordis. Kuna Tallinnas on Euroopa üks uuemaid veeremeid, ei ole alust väidetel, et omaosaluse puudumine oleks takistanud Tallinna ühistransporti vajalikus mahus investeerimast. 

Isamaa erakond vaatab Tallinna liikuvust tervikuna. On palju kohti, kus saab liikuvust paremaks muuta samaaegselt kõikidele liiklejagruppidele. Sellest lähtuvalt ei toeta me muudatusi, mis teevad olukorra mõnele konkreetsele liiklejagrupile oluliselt halvemaks. Avatud meelega toetame ekspertide poolt soovitatud projektimuudatusi, mis teevad liikuvust Tallinnas tervikuna paremaks – seda ka veeremiliigi osas. 

Trammiprojektide kohta toome välja riski, et kuna on plaanis kasutada Euroopa Liidu vahendeid, mille tähtaeg on 2029. aasta lõpus, siis see tingib äärmiselt kitsa ajaraami trammiprojektide õnnestunud teostamiseks. Kristiine tagasipöördekoha osas toetame ekspertide poolt soovitatud parimat insener-tehnilist lahendust, mis ei piiraks teisi liiklejagruppe. 

Ristmike läbilaskvuse suurendamiseks toetame mitmetasandilisi lahendusi, mis sobituvad Tallinna linnaruumi. Südalinna lähistel või Nõmme Keskuse alal tähendab see eeskätt ühele liiklejagrupile maa-alust liikumiskoridori. Meie eelistus on suurendada ristmike läbilaskvust motoriseeritud transpordi maa alla viimise kaudu. 

Ühtlasi soovime, et Tallinna väikese ringtee projekt edasi läheks. Peame võimalikuks etapiviisilist edasiliikumist. See projekt kahtlemata vähendaks survet Tallinna tänavatele ning säästaks elanike ajakulu. 

●     Kas teie hinnangul tuleks Pelguranna trammiga minna edasi praeguses versioonis, kus kogu Puhangu tänava laiuses on kahes suunas rööpad ning tagasipöördekoht lõikab läbi Stroomi rannapargi, või olete nõus minema edasi alternatiivsete trassidega?

Oleme valmis kaaluma Pelguranna trammi puhul alternatiivseid trassivalikuid, kuid eesmärk on jõuda tulemuseni selliselt, et suudaksime projekti ellu viia Euroopa Liidu rahaliste vahendite toel. 

Tallinna transpordiameti tehtud liikuvusuuring näitab, et Kolde pst tagasipöörde puhul oleks trammil rohkem kasutajaid tänu lähedalasuvatele haridusasutustele. Samuti oleks projekti maksumus ligikaudu 7 miljonit eurot väiksem ning see lahendus häiriks Puhangu tänava elanikke vähem. Kuna Puhangu tänava all on palju kommunaaltrasse, siis tõenäoliselt oleks ka ehitus kiirem. 

●     Kas pooldate kiirusepiirangute leevendamist kohtades, kus need ei ole liiklusohutuse seisukohalt osutunud määravaks, näiteks magistraalteedel tipptunnivälistel aegadel?

Kiirusepiirangud peavad lähtuma konkreetse piirkonna vajadustest. Lausalist piirkiiruste alandamist Isamaa ei toeta. Liikluse sujuvuse tagamiseks tuleb tekitada rohkem nn rohelisi laineid ning suurematel magistraalidel võimalusel suurendada piirkiiruseid. Näeme, et mitmed senised kiiruspiirangud – näiteks Kaarli pst 30km/h – on kehtestatud pigem ideoloogilistel kaalutlustel. Kiiruspiirangud peavad lähtuma tänava asukohast ja seisukorrast ning tagama liiklejate ohutuse. 

●     Millised on teie seisukohad rattastrateegia osas – kas soovite jätkata või seda ajakohastada?

Tallinna rattastrateegia käsitleb aastaid 2018–2027. Linn on rattastrateegia vastuvõtmise perioodiga võrreldes muutunud. Tehtud on muudatusi nii planeeringutes kui ka ühistranspordis. Kuna rattastrateegia periood hakkab lõppema, siis tuleb alustada uue väljatöötamisega. Isamaa leiab, et see strateegia ei peaks enam keskenduma kitsalt jalgratastele. Ei tohi ära unustada jalakäijaid ja teisi kergliiklejaid. 

Arvestades viimastel aastatel aina enam kasutust leidvate kergliikurite renditeenusega, peaks strateegia nägema ette ka neile pikaajalised arengusuunad. Üks oluline punkt, mida soovime strateegia puhul läbi analüüsida, on kergliikurite peamiste liikumiskoridoride ettenägemine kõrvaltänavatel. See muudatus strateegias eraldaks paremini liiklejagrupid üksteisest, vähendades häiringuid kõigi liiklejate jaoks. Magistraaltänavatel saaksime tagada kiire liikluse motoriseeritud transpordile ning kõrvaltänavatel kergliiklejate ohutuse, rohkem rohelust ning vähem müra. 

Sotsiaaltöö ja tervishoid 

●     Tallinna linnapea on tänaseks kirjutanud alla Tallinna haigla projekteerimislepingu, kuigi riigipoolset nõusolekut kaasrahastuseks ei ole. Millised on teie hinnangul võimalikud stsenaariumid rahastuse saamiseks, et projekt ei jääks üksnes projektiks?

Tallinna haigla on suuremahuline objekt, mida projekteeritakse ligikaudu järgmised 2,5 aastat. 2024. aastal pidasid linn ja riik uue meditsiinilinnaku finantseerimise teemal läbirääkimisi. Linna poolt sai pakutud ka võimalik rahastamismudel, mis hõlmaks nii riigi kui ka linna rahalist panust, kuid arvestaks ka linnale kuuluvate haiglate laenuvõimet. Rahastamismudeli osas kokkulepet ei saavutatud ning protsess paraku venis, kuid 2024. aasta detsembris kiitis vabariigi valitsus heaks "Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040", milles on välja toodud ka uue meditsiinilinnaku rajamine. 

Linnaku projekteerimise perioodil tuleb saavutada riigiga selge kokkulepe investeeringu elluviimiseks. See peab hõlmama võimalikku riigieelarvelist panust, võimalusel tuleb kaasata ka Euroopa Liidu vahendeid ning lisaks tuleb näha ette vahendid ka linna eelarves. 

Juhul, kui seda kokkulepet ei saavutata, tuleb kaaluda alternatiivseid lahendusi ning asuda ajakohastama olemasolevate haiglate taristut. Linn on vastavad kalkulatsioonid teinud. N-ö taristuinvesteeringute alternatiivkulu ulatub ligikaudu 700 miljoni euroni. 

Rõhutame, et lisaks taristuküsimustele tuleb jätkata linnale kuuluvate haiglate konsolideerimise protsessi. AS-ile Tallinna Haigla on valitud uus juht. Uue juhatuse ülesanne on linna tervishoiuasutuste ühendamine terviklikuks organisatsiooniks. Esimeses järjekorras ootab ees haiglate tugiteenuste ning seejärel juriidiliste isikute ühendamine. 

●     Tallinna lastekaitses on sotsiaal- ja tervishoiuameti juhtimisel toimunud ulatuslikud ümberkorraldused, millele on ette heidetud praktikute kaasamata jätmist. See on päädinud väga paljude spetsialistide lahkumisega omal soovil. Kas olete nõus lapse heaoluspetsialiste kaasates reformi tulemusi hindama ning uut töökorraldust vajadusel muutma? Millised on teie ettepanekud, et peatada praktikute äravool pealinna lastekaitsest ning taastada spetsialistide usaldus?

Ümberkorraldused lastekaitses on ajendatud mitmetest probleemidest, millele juhtis 2017. aastal tähelepanu KPMG analüüs Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade lastekaitse töökorraldusest ning linna sisekontroll oma raportis "Lastekaitsetöö korraldus Tallinna linnas" 2021. aastal. Murekohad ei puuduta ainult Tallinna linna, vaid lastekaitse korraldust üleriiklikult. Sellele on juhtinud tähelepanu ka sotsiaalkindlustusamet erinevates järelevalvetes. 

Tänasel päeval on keeruline selgitada, miks varasemad linnavalitsused probleemkohti lahendama ei asunud, sest vajakajäämiste tõttu kannatasid enim just lapsed ja lastega pered. 

Selleks, et tagada lapse- ja perekesksem õigeaegne tugi peredele, valmistati ette ümberkorraldused Tallinna lastekaitses, mis jõustusid selle aasta maikuus. Reformi ettevalmistamisse ja elluviimisse kaasati nii lapse heaolu spetsialiste kui valdkonna asjatundjaid. Tänaseks on lastekaitsereformist möödunud ligikaudu pool aastat ning süsteemis töötab rohkem lastekaitse valdkonna töötajaid kui enne reformi. Lisaks on loodud tsentraalne kvaliteedikontroll ning lapse heaolu spetsialistidele täiendav juriidiline tugi. Eesmärk on pakkuda lastele ja peredele õigeaegset kvaliteetset tuge ja teenust. Selge on see, et töötajate rahuolu ja tagasisidet tuleb pidevalt arvestada, et tagada reformi edukas lõpuleviimine. 

Sport ja vaba aeg 

●     Milliseid spordi- ja vabaajarajatisi plaanite järgneva nelja aasta jooksul Tallinnas luua või algatada?

Lõpule tuleb viia Tallinna lauluväljaku detailplaneering eesmärgiga arendada ja laiendada Tallinna lauluväljaku territooriumi. 

Linnaosade jaoks olulistest projektidest tuleb ellu viia Sõle spordikeskuse laiendus ning Pirita velodroomi rekonstrueerimine. Lisaks veel tuleb Pikaliiva 69 kvartali planeeringu käigus rajada multifunktsionaalne sporditaristu ning kontserdisaal. Peame oluliseks ka avalike uisuväljakute rajamist Haaberstisse ja Kristiinesse. 

Igasse linnaossa tuleb rajada tänapäevase taristu ja tehnoloogiliste lahendustega katusega vabaõhulava ning samuti tuleb jätkata perepesade rajamisega igasse linnaossa. Lisaks uutele spordirajatistele soovime pakkuda ka rohkem välispordi võimalusi tallinlastele. See hõlmaks uute välijõusaalide, aga ka vaba aja veetmise võimaluste loomist, nt lauatennise, pallimängude jms jaoks, rohealadele liikumisradade loomist koos seda toetava taristuga (sh vajalik valgustus ja parkimise võimalused). 

●     Kas pooldate olümpiastandardile vastava ujula rajamist Tallinnasse?

Tallinna linna korraldatud Varraku ujula hoone ja seda ümbritseva ala arhitektuurivõistluse võitis VNDL Arhitektuur OÜ. Ujula eesmärk on tagada tipptasemel treening- ja võistlustingimused Eesti sportlastele ning lisaks luua Tallinna noortele kaasaegsed harjutamistingimused. Võidutöö põhjal tuleb edasi liikuda, et olümpiastandardile vastav ujula valmiks võimalikult kiiresti. 

Kommunaalmajandus ja heakord 

●     Millise hinde paneksite keskkonna- ja kommunaalameti viimase pooleteise aasta tööle riigihangete läbiviimisel (rattamajad, avalikud käimlad, pingid)? Millised on teie ettepanekud, kuidas olukorda parandada?

Keskkonna- ja kommunaalameti haldusalas on ilmnenud mitmeid probleeme, kuid kõige suurem probleem on jätkuvalt ameti suutlikkus ellu viia ja planeerida olulisi investeeringuid. Investeerimis- ja hankeplaanid peavad olema realistlikud ning ellu viidud tähtaegselt. 

Riigihanked peavad olema korraldatud ausalt, läbipaistvalt ning lähtuma seadusest. Oluline on, et maksumaksja raha kasutatakse vastutustundlikult ja efektiivselt. See eeldab ameti seniste tööprotsesside kriitilist ümbervaatamist ning töökorralduse muutmist. 

Tallinna sisekontrolli audit tuvastas välipinkide ja välikäimlate hankeid uurides, et keskkonna- ja kommunaalametil ei ole enda sõlmitud lepingutest piisavat ülevaadet ning linnamööbli hankes olid toodete kirjeldused koostatud konkreetsete ettevõtete müüdavate toodete alusel. 

Enne hankeid on oluline teha turu-uuringuid ning konsulteerida ekspertide ning asjatundjatega. Sellised sammud võimaldavad tõsta hanketingimuste kvaliteeti, mis omakorda kiirendab hankeprotsessi ning tagab soovitud tulemuse. Lisaks tagavad sellised sammud, et ehitusmaksumuse prognoosid on kooskõlas tegelike asjaoludega.

Suuremahuliste hangete puhul on oluline, et hankes osalejatele antakse lisapunktid selle eest, kui nad tagavad objekti valmimise kiiruse võrreldes teiste pakkujatega. 

Eluasemed ja toimetulek

●     Milline on teie seisukoht linna poolt üürimajade rajamise kohta? Kas pooldate, et linn kohustab eraarendajaid andma mingi hulga kortereid linna üüripindadeks?

Ei, selline sekkumine on ebamõistlik. Linn peab looma sobilikud tingimused, mitte sekkuma intensiivselt kinnisvaraturule. Eluasemete kättesaadavuse parandamiseks tuleb teha koostööd erasektoriga ning kõrvaldada ebamõistlikud bürokraatlikud takistused. Oluliseks peame uue Tallinna planeeringute registri loomist, mis peaks lihtsustama otsustusprotsesse ja nende läbipaistvust turuosalistele. 

Linna osakaalu elamuturul tasuks vähendada. Üle tuleb vaadata linna ebamõistlikult kulukad rendilepingud eesmärgiga anda need omakorda rendile munitsipaalüüripindadena. Tänane olukord näitab, et linnal on mitusada tühja munitsipaalkorterit. Seega on tegelik vajadus munitsipaalelupinna järele väiksem kui linnale kuuluvate korterite arv. 

Elamute ehitamise asemel maksumaksja raha eest tuleb kaaluda eluasemelaenu käendust noortele peredele ning tõhusamaid toetusmeetmeid abivajajatele, et nad saaksid hankida eluaseme eraturult. 

●     Kas pooldate automaksu kaotamist riigi tasemel ning enne seda automaksu osalist kompenseerimist lastega peredele, puuetega inimestele ja eakatele Tallinnas?

Automaks ja registreerimistasu tuleb riigi tasemel tühistada. 

Haridus

●     Arvestades, et Eesti on sügavas demograafilises kriisis, kas toetate lasteaia kohatasu kaotamist Tallinna peredele?

Tallinn võttis 2020. aasta haridusstrateegiaga eesmärgi kaasajastada kogu lasteaiavõrk 2030. aastaks, mil rakenduvad uued nõuded haridusasutustele. Paraku ei vasta ligi 2/3 hoonetest peagi rakenduvatele nõuetele, mis tähendab, et linna prioriteet peab olema suuremahuline lasteaedade renoveerimisprogramm. 

Oluline on, et suudaksime tagada kodulähedased ja taskukohased lasteaiakohad kõigis linnaosades. Näeme, et Tallinnas on jätkuvalt sõimekohtade puudus ning Kesklinna, Põhja-Tallinna, Haabersti ja Pirita linnaosades on vaja suurendada ka lasteaiakohtade arvu. Rohkem arvestamist ja toetamist vajavad ka need pered, kus laps (veel) lasteaias ei käi. 

Isamaa nägemus on, et perede turvatunnet ja sündimust tuleb mõjutada mitme tegevuse kaudu. Kodulähedane lasteaed, majanduskasvule orienteeritud majanduspoliitika, inflatsiooni vähendamine ning eriilmelised toetusmeetmed on üliolulised. Lisaks tuleb käsitleda laste ja perede temaatikat valdkondadeüleselt, mistõttu sai linnavalitsuselt heakskiidu Tallinna lastega perede kontseptsioon. 

●     Kas Isamaa toetab Keskerakonna linnavalitsuse ajal väljatöötatud meetmete jätkumist eestikeelsele haridusele ülemineku toetamiseks (metoodika- ja kompetentsuskeskus, õpetajate keelerände projekt, kogupäevakooli programm) ja selle rahastuse suurendamist?

Isamaa toetab eestikeelsele õppele üleminekut ning meetmeid, mis kehtestas praegune linnavalitsus. 

Õpetajate keeleoskuse nõue jõustus 1. augustil 2024. Vene keeles töötavatel õpetejatel oli B2-taseme saavutamiseks üleminekuaeg 1. augustini 2025. Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate keelenõue on C1, neile üleminekuaega ei antud. See tähendab, et koolides ei tohiks olla praegu ühtegi õpetajat, kelle keeleoskus ei vasta vähemalt B2-tasemele. Haridusameti ülesanne on jälgida, et neid nõudeid järgitaks. Õpetajate värbamisel tuleb tagada, et eesti keele oskuse nõue on täidetud, kuid järeleandmisi ei tohiks teha ka õpetaja erialases ettevalmistuses. 

Üleminekukoolides vajavad õpetajad metoodikaalast täienduskoolitust, et tagada kaasaegsete õppemeetodite kasutamine, aktiivõpe, rühmatööd jms, et soodustada õpilaste suhtlemist eesti keeles. Koolid peaksid hoolitsema selle eest, et lisaks eesti keelele kui teadmiste edastamise ja omandamise vahendile saaks eesti keelest ka suhtlusvahend. See tähendab ennekõike seda, et koolidel tuleb rohkem tähelepanu pöörata eestikeelse õppekeskkonna arendamisele. Eesti keel peab jõudma klassiruumist kaugemale. 

Tallinna linna tehtud seire tulemusel on haridusametil ülevaade koolidest, kus üleminek on osutunud vaevalisemaks. Leiame, et probleemsemates üleminekukoolides tuleb suurendada järelevalvet ja tuge. Koostöös koolijuhtidega tuleb tagada vajalikud sammud, mis tähendab ka seda, et koolijuhid peavad haridusametile edastama töötajate täiendkoolituste kalendri koos konkreetsete tähtaegadega, mis näitab, kuidas ja milliste koolituste toel tagatakse õpetajate vaimne tugi ning kompetentsi kasv vastavalt tegelikele vajadustele. 

Oluline on panustada lisaks õpetajate ja abiõpetajate palkamisse, et tagada eestikeelsele õppele ülemineku edukus. See eeldab nii eraldi värbamiskampaaniaid, keele- ja erialanõuete täitmise tagamist kui ka konkurentsivõimelist palgataset. 

●     Millised on Isamaa lahendused olukorrale, kus mitmes eestikeelses koolis on tõusnud muukeelsete õpilaste osakaal eeskätt 4. klassides sedavõrd suureks, et selle all kannatab ka eestikeelsete õpilaste õppetempo ning mõjutab nende sotsiaalset suhtlusruumi? Kuidas aidata neid õpilasi kohe, et praegused lüngad ei avalduks kahe aasta pärast tasemetöödes?

Oleme pakkunud lahendusena suurendada abiõpetajate hulka 4. klassides. Lisaks tuleb kaaluda võimalusi, kuidas pakkuda keeleõpet ka õpilaste vanematele, mis toetab eestikeelsele õppele üleminekut. Haridusamet peab pidevalt monitoorima olukorda Tallinna koolides ning koostöös kooli juhtkonna ja kooliperega tagama vajalikud tingimused õppetöö sujuvaks ja tulemuslikuks korraldamiseks. 

Oluline on jätkuvalt eristada n-ö üleminekukoole ja eestikeelse õppega koole, et mitte kahjustada eesti emakeelega laste hariduse kvaliteeti. Eesmärk peab olema tagada kõigis koolides kvaliteetne haridus kõigile õpilastele. Klassid ja rühmad tuleks komplekteerida nii, et neis õpiks võimalikult sarnase eesti keele tasemega õpilased.

Selleks tuleb klassid ja lasteaiarühmad moodustada iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades, võttes muu hulgas arvesse ka lapse eesti keele oskuse taset. Erinev keeleoskuse tase raskendab õppe tulemuslikku läbiviimist. Eesti emakeelega lapsel peab olema õigus kohale klassis või lasteaiarühmas, kus on valdavalt eesti emakeelega lapsed.

Aus linnajuhtimine

·         Kas peate õigeks viimase aasta jooksul juurutatud töökorraldust, kus linna sisekontroll pöördub rikkumiste tuvastamiseks esmajoones linnapea poole, või eelistate varasemat praktikat, kus sisekontrollil oli õigus ja kohustus pöörduda rikkumiste tuvastamisel ilma linnapead teavitamata õiguskaitseorganite poole? 

Kui ükskõik millisel linnaametnikul või -teenistujal on kahtlus, et toime on pandud rikkumine või seaduserikkumine, on tema kohustus anda sellest teada vastavale linna asutusele ning õiguskaitseorganitele. 

Me ei pea mõistlikuks naasta varasema praktika juurde, kus linna sisekontrolli ülevaated jõudsid ainult linnapeani, aga mitte linnavalitsuse lauale. Läbipaistvus ning kriitiliste hinnangute avalikustamine on baaseeldus, mille põhjal viia ellu vajalikud muudatused. 

Peame oluliseks, et sisekontrolli teenistus saaks juurde lisaressurssi ning volitused, mis võimaldaksid süsteemsemalt ja järjepidevalt kontrollida kõigi linna ametite tegevusi. See peaks hõlmama ka linna hallatavaid asutusi, sest nende tegevuse kontrollimine on hetkel pisteline. 

Samuti peame oluliseks Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjonile ning linnaosakogude revisjonikomisjonidele suurema pädevuse andmist. Esinduskogude revisjonikomisjonid peaks täitma olulise partneri rolli, mis tagab tugeva kontrolli maksumaksja raha kasutamise ning avaliku võimu teostamise üle. 

Vastu tuleb võtta uus Tallinna korruptsiooni ennetamise tegevuskava, milles on toodud lisameetmed riskide ennetamiseks ja vältimiseks.