Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid müügimahu kasvu peamiselt mootorikütuste jaemüük ja tööstuskaupade kauplused.

"Toidukaupade kauplustes müügimahu vähenemine septembris siiski jätkus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes viis protsenti," ütles Pihlak pressiteates.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas septembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 22 protsenti. "Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldas mõju eelmise aasta septembri madalam võrdlusbaas ning mootorikütuste hindade odavnemine," lisas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas septembris uuesti kasvama ning suurenes eelmise aasta sama ajaga võrreldes kuus protsenti. 

Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 29 protsenti kasvas müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht suurenes veel ka kaheksa protsenti kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil, viis protsenti apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning ühe protsendi võrra tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes.

Müügimaht vähenes kuus protsenti posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Samuti kahanes müügimaht viis protsenti nii n-ö kaubamajades kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes.

Augustiga võrreldes jäi septembris jaekaubandusettevõtete müügimaht samale tasemele. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal kasvas septembris müügimaht eelmise kuuga võrreldes kaks protsenti.

Selle aasta esimese üheksa kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolm protsenti.

Analüütik: kütuse müügikasvu taga on tankijad Eestisse suunanud Leedu aktsiisitõus

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor hindab, et september oli jaekaupmeestele pigem rahulolu pakkuv kuu.

Kui eelmise aasta teisest poolest selle aasta suveni näitas müük jaekaubanduses taastumise märke, siis pärast käibemaksutõusu kasv pidurdus, märkis Nestor.

"Ootuspäraselt jäi seisak siiski ajutiseks. Kõrgemate kasvunumbrite ootuses kaupmehed on pilgu suunanud küll ennekõike järgmisel aastale. 2026. aastast jõustuvad muudatused tulude maksustamisel mõjuvad eriti kõrgema palgaga inimeste rahakotile soodsalt ja suurem osa tekkinud säästust leiab tee tarbimisse," tõi Nestor välja.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla märgib, et jaekaubanduse müügimahu kasvu taga ei ole suuremaid sissetulekuid ega suuremat valmidust kulutada. Kui arvesetada sisse ka autode müük, on jaekaubanduse maht aastaga ligi 2,9 protsenti langenud ning aastaga on muutunud kulutuste struktuur.

"Kütuse müügi selline kasv justkui tähendaks, et inimesed on hakanud rohkem autodega märksa rohkem sõitma, kuid tegelikkuses tuli tõus aasta alguses kui Leedu tõstis oma mootorikütuse aktsiisi ning rohkem veoautosid hakkas Eestis tankimas käima. Hea uudis tanklatele, kuid Eesti majanduse kohta ütleb see vähe. Täpset kogust, mis lisaks tangitakse, on raske hinnata," ütles Uusküla.

Uusküla täheldas, et septembris vallandus ka kütusefirmade vaheline hinnasõda, mis tõi hinnad alla ja suurendas Eestis müüdava kütuse kogust. "Valdkonnas tegutsevate ettevõtete kasumlikkusele aga vaevalt see kasumlik oli."

Ligi 29 protsenti kasvanud arvutite ja tehnikakaupluste müügi kasv ühe aastaga viitab Uusküla hinnangul samuti pigem sellele, et Eesti ettevõtted on edukalt välismaale kaupa müünud.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et kuigi jaekaubanduse müügimaht on aastavõrdluses neli protsenti kasvanud, ei ole selle tase jõudnud kaugemeale eelmise aasta lõpust.

"See tõusis küll 2024. aasta keskpaika jäänud põhjast kuni tänavu kevadeni, kuid võitis siis uuesti suuna allapoole. Selle aasta esimese üheksa kuuga on jaekaubanduse maht kasvanud kolm protsenti, kuid see on olnud üsna volatiilne ja tulnud paljuski madala võrdlusbaasi pealt," sõnas Merstina.

"Mootorkütuste müügikasvule aitas kaasa nende odavnemine. Toidukaupu müüvate kaupluste müügimaht on sel aastal vähenenud küll veerandi võrra, kuid kuna nende osakaal jaekaubanduses on väike, ei ole ka nende kaupluste mõju oluline. Sisekaubanduse olukord tervikuna on aga viletsam, kui lisada aasta alguses kehtestatud sõidukimaksu mõjul vähenenud automüük," loetles Mertsina.

Mertsina leiab, et inflatsiooni aeglustumine järgmisel aastal, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, maksuküüru kaotamine ja lastega peredele sõidukimaksu vähendamine suurendavad majapidamiste ostujõudu, selle mõju alumistele detsiilidele on aga tagasihoidlik.