Kodudest lahkunud naasevad Gaza sektorisse ja üritavad jätkata sealt, kus kõik kunagi pooli jäi, elatakse rusudes ja suisa lageda taeva all, aga ikkagi kodus. Oodatakse relvarahukokkuleppe teise etapi algust, mille raames algavad lubatud taastamistööd.

"Mu maja hävis sõjas ja me ei saanud isegi oma asju välja viia – ei riideid ega mööblit. Maja on ohtlik ja me ei leia telki. Kui saaksime telgi, me ei jääks siia. Katus variseb kokku, olukord on kohutav ja talv läheneb," rääkis Gaza elanik Walaa Al-Alwan.

Enne konflikti oli Gazas kümneid ülikoole ja kolledžeid – enamikust neist on järel vaid varemed. Al-Azhari ülikoolis on aga pärast kaht aastat taas tudengid.

"Need kaks aastat olid täis ümberasustamist, sõda ja genotsiidi," ütles meditsiinitudeng Shad. "Õppimine oli väga raske ja veebipõhine õppimine veelgi keerulisem. Oli teadmisi, millest meil oli raske aru saada, teave jõudis meieni vaid väga piiratud viisil."

Uksed on avanud ka esimesed pangad. Kohe tekkisid ka järjekorrad, kuid inimesed lahkusid pettunult.

"Raha, likviidsust pangas pole. Sa lihtsalt tuled ja teed paberimajanduse tehingu ära ning lahkud," sõnas Wael Abu Fares.

Gazas vajavad inimesed sularaha enamiku igapäevaste tehingute jaoks, olgu selleks siis toidu ostmine turult või kommunaalmaksete tasumine, kuid Iisrael on ülekanded blokeerinud ja sularaha eest ostmisele rakendavad müüjad lisatasu.

"Ma töötan ja teenin 20–30 seeklit (umbes 9 dollarit) ning lahkun sealt pätsi leiva, õhtusöögiks ubade, falafeli või millegi lihtsaga. Ei saa köögivilju ega midagi muud lubada," rääkis Manal Al-Saidi.

Sularaha on pidevast käest-kätte käimisest tundmatuseni kulunud.

"Minu jaoks on oluline selle seerianumber. Niikaua kui seerianumber on olemas, on see kõik, ma käsitlen seda rahana, see pole mingi fotopaber," lausus kaupmees Samir Namrouti.

Sularaha Gazasse toimetamine ei kuulunud USA presidendi Donald Trumpi 20-punktilisse rahuplaani, mis jättis ka ülesehituse ja julgeoleku üksikasjad lahtiseks.