Delfi avaldas esmaspäeval refereeringu riigikaitsekomisjoni neljapäeval avaldatavast raportist "Riigi valmisolekust julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevas julgeolekuolukorras", mille valmimist juhtis riigikogu liige Meelis Kiili ning töörühma kuulusid veel Leo Kunnas, Alar Laneman (Reformierakond), Neeme Väli (Isamaa), Peeter Tali (Eesti 200) ja Anti Poolamets (EKRE).

Raportis tuuakse välja probleemina, et kaitsevaldkonna juhtimisahel on killustatud ning et kaitseministeeriumis on püütud rahuaegset juhtimist kanda üle kriisi- ja sõjaaega. Seetõttu on raporti koostajate sõnul võetud kaitseväe juhatajalt juhtimist tagavad võtmefunktsioonid, nagu personalifunktsioon ja lahinguteenindustoetus ehk kritiseeritakse riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) loomist ja kaitseressursside ametile tegevusvaldkondade lisamist.

Nenditakse, et kaitseväe juhatajalt funktsioonide äravõtmine ei vabasta teda vastutusest võimaliku sõja tulemuste või tagajärgede eest. "Kaitseväe juhataja ei saa lükata süüd võimaliku kaotuse eest kaitseressursside ameti või riigi kaitseinvesteeringute keskuse kaela, isegi kui need oma ebaefektiivse tegevusega selle põhjustaksid," märgitakse.

"Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras (2011-2018) ei mõistnud kaitseväe lahinguteenindustoetuse funktsioonide tähtsust kaitseväe sõjaaja ülesannete täitmisel ning ta soostus riigi kaitseinvesteeringute keskuse kui eraldi ameti loomisega ning osa funktsioonide kaitseväest väljaviimisega. Samamoodi ei saanud eelmine kaitseväe juhataja kindral Martin Herem aru kaitseväe personalifunktsiooni tähtsusest sõjaajal, mistõttu ta loovutas selle kaitseressursside ametile. Mõlemal endisel kaitseväe juhatajal vedas, et sõda ei alanud nende ametiajal, sest ilma nende funktsioonideta ei suuda sõjaaja kaitsevägi efektiivselt toimida," kirjutatakse raportis.

"Põhimõtteliselt on temalt (kaitseväelt – toim.) ära võetud võtmefunktsioonid, mida me leiame, mis peaks taastama. /---/  Ütleme nii, et kaitsevägi valmistub lahinguks, riik peab valmistuma sõjaks," ütles Kiili "Aktuaalsele kaamerale".

Komisjoni aseesimees Leo Kunnas (EKRE fraktsioon) võttis olukorra kokku sõnadega: "Kaitsevägi on nagu linnupoeg, kellele linnuema ehk RKIK ja linnuisa ehk KRA peavad ussikesi toimetama. Toovad ussikesi, ei too - ei too, siis nälgib, toovad paksu ussikese. Ehk kaitsevägi kui lind ei lenda veel, tal pole terveid, vajalikke funktsioone, et ta saaks lahingufunktsioone täita."

Komisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) ütleb "Aktuaalsele kaamerale", et praegu on tegu raporti mustandiga. Komisjon otsustas, et neljapäeval toimub esitlus komisjonis, järgmisel nädalal aga pärast liikmete poolt tehtud võimalikke lisandusi võtab komisjon dokumendi vastu kas konsensuse alusel või hääletusel.

"Tegemist on subjektiivse lauskriitikaga, mis peegeldab autorite isiklikke seisukohti. Ja tegemist ei ole veel riigikaitsekomisjoni raportiga. Tegemist on raporti projektiga. See võib saada komisjoni raportiks, kui komisjon on selle heaks kiitnud," rõhutas Stoicescu.

Raport peab esitama soovitusi Eesti julgeolekupoliitika aluste koostamiseks. Ehkki algselt kuulus selle koostanud töörühma ka Peeter Tali, taandas ta end hiljem sellest, kuna ei olnud nõus osaga raportis väljatoodust.

Muudest teemadest leiab töögrupp raportis, et energiajulgeolek ja kliimaneutraalsus on omavahel konfliktis. Näitena heidetakse ette liigset sõltuvust välisühendustest, aga ka liigset panustamist tuuleparkidele, mis on raporti järgi kergesti haavatavad droonilöökidele.