Hiina välisministri Wang Yiga kohtunud Tsahkna ütles, et Eesti ja Euroopa jaoks on Venemaa agressioon Ukrainas eksistentsiaalne küsimus ja seetõttu vaatame kõiki meie suhteid läbi selle sõja prisma, teatas välisministeeriumi pressiteenistus teisipäeval.

"Mõistame hukka kõik tegevused, mis otseselt või kaudselt toetavad Venemaa agressiooni Ukraina vastu, ja kutsume üles koostööle, et takistada Venemaad sanktsioonidest mööda hiilimast," vahendas ministeerium Tsahkna sõnu. Minister lisas, et sanktsioonide vältimisele kaasa aitamisel on ettevõtete jaoks tagajärjed. "Ettevõtted, mis jätkavad tarneid Venemaa kaitsetööstusele, riskivad sekundaarsete sanktsioonidega," ütles Eesti välisminister pressiteate kohaselt.

"Euroopa Liidu sanktsioonid on osa laiemast pingutusest rahvusvahelise õiguse kaitsel ja Hiinal kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalisel liikmel on oluline roll ja vastutus rahvusvahelise õiguse, sealhulgas riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel," ütles Tsahkna.

Samuti rõhutas välisminister, et Eesti teeb aktiivselt koostööd rahvusvaheliste partneritega, et aidata Venemaale küüditatud Ukraina lapsi tagasi kodumaale tuua. Ta tegi Hiinale ettepaneku teha koostööd laste tagasitoomise nimel.

Tsahkna viibib visiidil Hiina Rahvavabariigis 4.–5. novembrini, teisipäeval kohtus ta seal oma Hiina kolleegi Wang Yiga, kellega arutati kahe- ja mitmepoolseid suhteid ning Venemaa agressiooni Ukrainas, teatas välisministeerium. Tegu on Eesti välisministri esimese visiidiga Hiina Rahvavabariiki kümne aasta jooksul pärast Eesti uue saatkonnahoone avamist Pekingis.

Visiidi eesmärk on jätkata Hiinaga dialoogi kahe- ja mitmepoolsetes küsimustes ning jagada Eesti vaadet maailmas toimuvale, sealhulgas Venemaa agressioonile Ukrainas. "Suhtleme riikidega, kellega meie vaated mõningates küsimustes ei ühti, ja selgitame oma seisukohti. Kui meie oma huvide eest ei seisa, teeb seda keegi teine. Eesti soovib Hiinaga hoida avatud ja pragmaatilist suhtlust," ütles Tsahkna ja lisas, et vestlus kohtumisel Wang Yiga oli väga avatud. "Kohtumisel selgitasin oma Hiina kolleegile, millised on Eesti seisukohad Venemaa agressiooni ja Ukraina toetamise küsimuses."

EL-i ja Hiina suhteid arutades märkis Tsahkna, et Eesti lähtub suhetes Hiinaga ühtsest ELi poliitikast. "Oleme pühendunud konstruktiivsele, põhimõttekindlale ja väärtuspõhisele dialoogile Euroopa Liidu ja Hiina suhetes, sealhulgas inimõiguste küsimustes," sõnas ta. "Eesti peab ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena aastail 2026–2028 oluliseks üldiste inimõiguste kaitset ja edendamist. Inimõiguste põhimõtted on universaalsed ja jagamatud."

Välisministrite kohtumisele eelnes Tsahkna kõne Hiina mõttekojas Center for China and Globalization (CCG), mis on üks maailma 100 kõige mõjukamast mõttekojast. Kõnes tänas Tsahkna Hiinat, mis ei tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsiooni Eestis ja jätkas nii Eesti suveräänsuse toetamist. "Eesti ja Hiina väärtustavad ÜRO põhikirja, mille aluseks on riikide territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus," ütles Tsahkna. "Ükski riik – olenemata selle suurusest – ei saa end turvaliselt tunda, kui rahvusvahelistest õigusest ja kokkulepetest kinni ei peeta. Jõu kasutamisest hoidumine ja vaidluste rahumeelne lahendamine peavad olema põhimõtted, millest kõik ja kõikjal kinni peavad," rääkis välisminister.

Kolmapäeval kohtub Tsahkna Ukraina suursaadikuga Hiinas Oleksandr Netšõtailoga ja USA suursaadikuga Hiinas David Perduega. Lisaks antakse talle ülevaade inimõiguste olukorrast riigis.