Konkurentsiamet hakkas uurima kuut suuremat kaubandusketti
Konkurentsiamet algatas järelevalvemenetluse kuue suuremate jaekaubandusketi suhtes, et selgitada välja, kas kaupmehed on kasutanud toidutarnijate suhtes ebaausaid kaubandustavasid. Selliste tavade kasutamine on seadusega keelatud.
Konkurentsiamet algatas järelevalvemenetluse Coopi, Selveri, Prisma, Rimi, Maxima ja Grossi jaeketi suhtes, et uurida kaubandustavade rikkumisi toidumüüjate suunal.
Ameti anonüümne küsitlus näitas, et viimase aasta jooksul on 60 protsenti toidutarnijatest puutunud kokku ühepoolsete muudatustega lepingus. Neist 48 protsenti on kogenud tellimuse tühistamist ning 47 protsendil juhtudest on müüjalt nõutud müügiga mitteseotud tasusid ja 43 protsenti tarnijatest on kokku puutunud ka kaubanduslike ähvardustega.
"Selle küsimustiku tulemusel me pöördumise Eesti suurimate jaekaubanduettevõete poole ja analüüsisime lepingute tingimusi, mis nad on sõlminud toidutootjatega. Ja kokku me analüüsisime kuskil 140 lepingut ja tänaseks me oleme algatanud kuus järelevalvemenetlust," lausus konkurentsiameti konkurentsiteenistuse jurist Kristin Truus.
Uurimine selgitab välja lepingutingimuste rikkumised. Rimi juht Kristel Mets ütles, et neil on kõik lepingud korrektsed.
"Kõik lepingud on alati kahepoolselt allkirjastatud ja kokku lepitud. Kui me räägime kaubandustavadest, siis meie lepingud on Rimis kõik nende kaubandustavade järgi koostatud. Me ei survesta tootjaid lepinguid muutma. On tõesti õige, et lepingud on sageli pikaajalised, aga on olemas lepingu lisad, millega sätestatakse erikokkulepped lühemateks perioodideks," ütles Mets.
Eesti juhtiv toidutööstuse kontsern Maag Grupp pole jaekaubanduskettide poolt lepingute osas survet tunnetanud
"Jaekettidel on oma äri, meil on oma äri. Me oleme nendega lepingulistes suhetes ja siiamaani oleme üsna hästi hakkama saanud. Kindlasti on ettevõtteid, kes on rahulolematumad või rohkem rahulolevamad," nentis Maag Foodi juhatuse esimees Silver Kaur.
"Las konkurentsiamet teeb oma töö ära ja kui vaja, läheme teema juurde sügavuti ja liidu nimel, sest ükski ettevõte ei saa seda ühel või teisel põhjusel kommenteerida. Lepingute sõlmimine on alati olnud keeruline, nii et ma siin ei ruttaks ette, aga kindlasti suurtel ja tugevate kaubamärkide omanikel on pisut rohkem eeliseid kui väiksematel," lausus Eesti toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.
Toimetaja: Marko Tooming








