Kõik, kes on klassikalist kapitalismi piibliks saanud lauamängu "Monopol" mänginud, teavad, et võitmiseks tuleb ära osta ühelt tänavalt kõik krundid, mis võimaldab edasi küsida iga hoone mänguruudule sattumise eest viie- või kümnekordset tasu ning teised mängijad pankrotti ajada. Eestis on ettevõtjaid ja ettevõtteid, kelle ärimudel on "Monopoli" mänguga sarnane: konkurentsi kokkuostmine ja siis hinna tõstmine.

Kinnisvaraportaalide turg

Enamus inimesi ei tea, et kaks Eesti kinnisvarakuulutuste turgu valitsevat portaali – kv.ee ja City24 – kuuluvad samale ettevõttele Baltic Classifieds Group, mille käes on 80–90 protsenti turust. Baltic Classifieds Groupile kuuluva turuosast annab aimu nende enda 2024. aasta majandustulemuste börsiteade, milles nad ilma igasuguse häbita ütlevad selgelt välja, et kokku on nad 13 korda suuremad kui järgmine konkurent Eesti turul.

Konkurentsiamet kinnitab, et Eestis on 80–90 protsenti kinnisvarakuulutuste turgu ühe ettevõtte käes. Reaalsus on ka see, et see ettevõte kasutab oma turujõudu ning tõstab igal aastal nii era- kui ka äriklientidele hinda – viie aastaga viiekordseks. Konkurentsiamet tunnistab ka ise, et kahe suure kinnisvaraportaali ühinemise lubamine oli viga. 

Kinnisvaraportaalide turul kujunes selline olukord välja, kui kv.ee ja City24 koondusid 2017. aastal ühe omaniku alla. Kohe peale ostmist tõsteti hind kahekordseks. 2019. aastal müüdi kv.ee ja City24 edasi Briti fondile Baltic Classifieds Group ja nad polnud monopoolse positsiooni kasutamises üldse mitte lahjemad poisid, kohe tõsteti hinda veelgi kaks korda. 

Konkurentsiamet küll uuris olukorda lausa viis aastat ja tunnistas, et tegemist on monopoolse turuolukorraga, kuid jättis hinnad reguleerimata. Viie aasta jooksul tõstsid aga portaalid nii palju hinda, et näiteks maakleritele on kv.ee kasutamise kulu kasvanud viiekordseks ning tänavu sügisel tõsteti veelkord hinda 20–30 protsenti.

Briti omaniku kasumlikkus kasvab, Eestist teenitakse portaalidelt megakasumeid, näiteks City24 haldav ettevõte Kinnisvaraportaal OÜ teenis 2023. aastal 2,3 miljoni eurose käibe juures 1,3 miljonit eurot ärikasumit, mis teeb kasumimarginaaliks 55 protsenti ja ka kv.ee on sarnaseid marginaale näidanud.

Selleks, et ettevõtjatel poleks Eestis liiga lihtne "Monopoli" mängida – osta turg kokku ja tõsta mõõdutundetult hinda –, peaks konkurentsiamet monopoolse turupositsiooniga ettevõtteid jooksvalt jälgima ja vajadusel reguleerima.

Mis juhtub, kui monopol turujõudu ära kasutab?

Üldiselt takistab regulaator monopolide tekkimist selle pärast, et kui turul konkurents väheneb, siis tarbijad saavad kõrgema hinna ja kehvema teenuse.

Eestis on konkurentsiameti käed lühikesed. Palju küsimusi on nii ravimi- kui kinoturuga ja sisuliselt pole suudetud suurt midagi ära teha. Leedu konkurentsiamet aga pani kuu tagasi kinomonopoli tekkele käe ette ja trahvis MM Gruppi enam kui seitsme miljoni euroga. 

Eestis seevastu menetleti kinnisvaraportaalide küsimust viis aastat, jõuti järeldusele, et monopol eksisteerib, aga justkui mitmekordseks tõstetud hind on normaalne. Sellist hinnatõusu ei saa endale ei kinnisvara- ega ükski muu toimiv turg tegelikult lubada.

Peale menetluse lõppu sai portaalide omanik konkurentsiametilt justkui rohelise tule: tehke, mis tahate. Ja tehaksegi. Kui üks pakkuja valitseb turgu, siis ei ole see kuskil edasiviivale konkurentsile ega ka hindadele hästi mõjunud. Seepärast meil ju konkurentsireeglid ja -piirangud kehtestatud ongi.

Monopolide hinnatõusudel peaks silma peal hoidma

Kui turgu kontrollib üks ettevõte, siis peaks selle tegevus olema pideva luubi all. Nüüd, mil pärast järjekordset hinnatõusu on valulävi ületatud, võiks konkurentsiametil olla jälle põhjust kinnisvaraportaalide turgu uuesti hinnata. Olukord on vahepeal muutunud, hindasid on jälle tõstetud. Turumoonutus on sedavõrd suureks läinud, et tarbijat kahjustab ülekaalukal määral juba turustruktuur ise, tarbijatel polegi muud toimivat valikut.

Selge on see, et 80–90-protsendilise turuosa juures ei pea ettevõtja kuigi palju tegema, et väiksemad konkurendid turult välja suruda, võiks isegi öelda, et tema turupositsioon üksi on piisav selleks, et konkurents väheneks. Konkurentsiasutused peaksid sellises olukorras olema väga valvsad ning sekkuma juba seepärast, et turul saaks konkurents üldse tekkida. Asjaolu, et monopoolne ettevõte on suutnud oluliselt tõsta oma hinda, ilma seejuures turuosa ja kliente kaotamata, räägib enda eest.

Kui üks ettevõte on turgu valitsevas positsioonis, siis peaks nende tegevusel ning hinnatõusudel pidevalt silma peal hoidma: kas tegemist on kuritarvitamise ja ebaõiglaselt kõrgete hindade kehtestamisega. Konkurentsiamet peaks tegema oma tööd ja mitte laskma ettevõtetel Eesti tarbijatega "Monopoli" mängida.