Keskerakond sai valimistel linnavolikokku oluliselt rohkem kohti kui Isamaa, Mihhail Kõlvarti häältesaak oli väga palju suurem kui teil. Kas selle põhjal ei tundu loogiline, et linnapeakoht peaks hoopis ikkagi minema Mihhail Kõlvartile?

Me leppisime ühe kontuuriga linnapeakoha määratlemises kokku oma koalitsiooniläbirääkimiste alustamise avalduses ja Keskerakonnale kuulub linnapea positsioon kahe aasta jooksul ja Isamaale kahe aasta jooksul. Õige on see, et Isamaa ei võitnud valimisi, ja seetõttu me ka selle linnapeakoha puhul rakendame heas lootuses niisugust, loodetavasti ka linna juhtimisele lisaväärtust andvat meetodit kandidaadi osas.

Kuid õige on ka see, et Keskerakond ei saanud absoluutset enamust, nii et sel juhul tuleb partneritel leida kokkulepe ja ma arvan, et see on sisulise kvaliteediga.

Kuidas selline kokkulepe täpsemalt sündis? Kelle ettepanekul selline korraldus tehti?

Mina panin seda ette. Tegelikkuses selles ei olnud eraldi võetud kauplemist. Ka läbirääkimiste eel niisugustes küsimustes arusaamale jõudmine tekitab teatud määral usaldust, et ka muudes teemades jõutakse sisuliste tulemusteni.

Aga läbirääkimised, ma tuletan meelde, ei ole veel alanudki, vaid me formuleerisime teatud eelpõhimõtted läbirääkimisteks ja see sisaldas muuhulgas ka seda osundust.

Kas te ähvardasite Kõlvartit sellest kokkuleppest keeldumise puhul alustada nelikliiduga koalitsioonikõnelusi?

Ei.

Kas see ei tundu teile veidi ebademokraatlik lahendus, arvestades saadud häälte erinevaid kaalukategooriaid? Ja ka seda, et kui ikkagi otsustati, et koht kuulub Isamaale, siis miks te ise ei hakka linnapeaks?

Ma arvestangi demokraatliku loogikaga. Tõsi on see, et Isamaa häältesaak oli oluliselt madalam kui muuhulgas Keskerakonna häältesaak, kes mehaaniliselt valimised võitis. Aga demokraatias ei ole see sugugi ebaloogiline, vaid hädavajalik, et saavutatakse kokkulepe selleks, et moodustada enamuskoalitsioone. Ja see on üks element selles kokkuleppes.

Ma arvan, et meil on oluline praegu otsida ühisosa, mitte ainult koalitsioonide pinnalt, aga ka laiemalt ühiskonnaga. Mulle saatis just eile oma ettepanekud linnamajanduse väljavaadete, aga ka muude linnaelu asjade kohta näiteks endine Reformierakonna Tallinna linnapea Urmas Sõõrumaa. Vestlesime temaga ja ma arvan, et niisugust tüüpi sisend erinevatest kanalitest võimaldab pidada dialoogi laiemalt ühiskonnaga.

Kas poliitilise vastutuse mõttes ei oleks samas oluline, et ka Isamaa poliitik ikkagi sellele kohale asuks?

Ma arvan, et loomulikult Isamaa esitatav linnapeakandidaat kannab Isamaa erakonna nimel poliitilist vastutust. Erakond kannab vastutust linnapea ametisse asumisel selle isiku tegevuse eest ja loomulikult kannab see isik samuti poliitilist vastutust ning määratleb ennast Isamaa erakonna esindajana. Siin ei ole mingisugust kahemõttelisust. Küsimus ei ole selles, et ta kuidagi jääb poliitilise vastutuse mõttes õhku või mingisse vahepealsesse vormi. Ei, loomulikult on tegemist poliitilist vastutust kandva inimesega. See on meie eeldus.

Küsin ikkagi selle küsimuse uuesti üle. Miks te ikkagi ise ei taha linnapeaks hakata? Kinnitasite ka enne valimisi, et valmisolek on teil selleks olemas.

Jaa, loomulikult ma seda enne valimisi kinnitasin. Aga valimiste tulemus kujunes selliseks, et Keskerakond võitis ülekaalukalt, see on tõsiasi. Ja ma arvan, et ka meie hinnangul ei oleks selles loogikas võib-olla objektiivselt põhjendatud, et linnapea tuleks just nimelt nende poliitikute seast, kes Isamaa esindajatena kandideerisid.

Järelikult me leidsimegi oma ettepanekut tehes selle loogika, et mõistlik on leida lahendustee, millel tekiks linnale lisaväärtus: tuleb inimene, kes on vaba senistest poliitilistest vastasseisudest või vähemasti seal nende kõrval asetsenud. Ja on võimeline teatud määral organisatsioonilise stabiilsuse mõttes oma panuse andma, aga on võimeline ka sellest rollist tulenevalt pidama veenvat dialoogi ettevõtjatega, investoritega, erinevate huvirühmadega, et taastada optimism majandusarengu mõttes, mis on praegu põhiküsimus.

Tallinna linna erikaal Eesti majanduses on pool meie sisemajanduse koguproduktist. Ja ma näen, et siin on varasemas pikemas vaates neid võimalusi võib-olla liiga loiult kasutatud. Me peame nüüd jõudsasti pingutama ja pingutama rohkem.

Miks ikkagi selle loogika alusel ei läinud Keskerakonnale see linnapeakoht?

Me leppisime kokku, et Keskerakond saab linnapea ametikoha, vastavalt kahe aasta möödumisel. Kahe aasta jooksul täidab seda positsiooni Isamaa senise poliitilise taustata kandidaadiga, kellel on ulatuslik juhtimiskogemus.

Miks see on? Sellepärast, et see on lahendus. Lahendus, mis on vajalik, et paremini kasutada ära Tallinna potentsiaali. Ma arvan, et me kõik saame aru, et siin linnas on liiga ülepolitiseerituks läinud see sagin, mis puudutab praktilisi kommunaalküsimusi ja teemasid, mis vajavad ka juhtimislikku nõudlikkust.

Ja ma arvan, et see meetod – jah, ma saan aru, see on tavatu Eesti poliitikute kiusatuses kohtade jagamise keskmes opereerida. Aga ma arvan, et praegu ongi tavatu olukord. Meil on Euroopa Liidu üks pikimaid majandusseisaku perioode, kui me räägime Euroopa Liidu liikmesriikide võrdlusest, ja peame siin ka leidma tavatuid ja veenvamaid lahendusi, nii palju kui demokraatlikest poliitikutest sõltub ja nii palju kui kohaliku omavalitsuse erikaalust sõltub. Ärme karda neid lahendusi.

Kas Isamaa linnapeakandidaat on Kairi Vaher?

Teate, te küsite kindlasti mitmete inimeste kohta. Ma arvan, lähipäevadel küsitakse Kairi Vaheri kohta; ma lugesin, et Allar Jõks oli ajalehes; ja veel Urmas Sõõrumaa ütles, et temale ei ole ettepanekut tehtud, aga ta ei võtaks seda vastu.

Teate, kõik on korralikud, soliidsed ja elavad inimesed. Ma ei hakka ühegi inimese puhul mingit välistavat loogikat ütlema, sest see ei oleks lihtsalt viisakas, ei oleks kohane. On väga palju häid inimesi, rida häid inimesi, kes sellesse positsiooni kindlasti vääriksid kaalumist. Meil on oma meetod, kuidas shortlist (lõplik nimekiri - tõlge) moodustada, me liigume sellega omas tempos ja kui see aeg on küps, anname avalikkusele teada.

Nii et me tutvustame seda kandidaati positiivses võtmes, kui te mõistate minu loogikat. Mitte negatiivses võtmes, et me hakkame tundide kaupa ükskõik millist toredat ja asjalikku, ulatusliku juhtimiskogemusega inimest, kes võiks olla selles ametis, maha kriipsutama. Ma arvan, et need korralikud inimesed ei vääri seda mängu nende nimedega ja ma ei lähe selle liiniga kaasa.

Millal me sinnamaani võiks jõuda, et te saate selle nime avalikustada?

Me tegutseme jõudsasti ja kui see aeg on küps, kui me oleme kodutöö ära teinud, siis me selle kandidaadi avalikustame, eelnevalt enesestmõistetavalt teavitades sellest võimalikku koalitsioonipartnerit. Te peate mõistma ka seda, et meil on koalitsiooniläbirääkimised alles algamas.

Me peame ka õppima sellest loogikast. Ma tuletan meelde, mis suvel oli, kus heauskselt härra Sõõrumaa oli Reformierakonna linnapea või linnapeakandidaat. Ja siis tegelikult osutus see kelle jaoks traagiliseks, kelle jaoks koomiliseks etüüdiks. Ka nendest juhtumitest tuleb õppida. Tegemist on tõsiste, kaalukate inimestega ja siin tuleb liikuda sisulise loogikaga nendes otsustes.

Kas kokkulepe selle konkreetse linnapeakandidaadiga on teil olemas?

Ei.

Ma saan aru, teie küsimus on see, et kas see inimene tegelikult on olemas ja kas me seda inimest peidame. See oli küsimuse mõte, eks ole?

Ei, tänase päeva seisuga ei ole erakond niisugust kindlat otsust ühe kandidaadi osas langetanud. Me tegeleme shortlist'i moodustamisega. See on see formaat.

Ja ma saan aru, et ka võimalik tulevane koalitsioonipartner Keskerakond ei tea veel, kellest potentsiaalselt võiks Tallinna linnapea saada?

Enesestmõistetavalt, see on veidikene tautoloogiline küsimus, et kui me ise ei ole langetanud lõplikku otsust, siis ei ole meil võimalik sellest informeerida ei võimalikku koalitsioonipartnerit ega enesestmõistetavalt ka avalikkust.

Aga me liigume. Ma palun ka siin avalikkuselt mõistmist selles loogikas, et need on kaalukad asjad. Me tahame tegelikult leida tõesti niisuguse uue raskuspunkti Tallinna arengupotentsiaali kasutamiseks. Me liikusime samm-sammult nende koalitsiooniläbirääkimiste ehk õigemini selle kahe nädala jooksul eelfaasis ja nüüd me liigume ka selles otsustuses oma sisemise... püüame sisemiselt maksimeerida seda otsuse tulemit.

Aga ühte ma võin kinnitada. Siin erinevad konkureerivad poliitilised jõud on öelnud, et kas siin on mingit venitamist nende asjadega. Ei, meie lähte-eeldus, mida me ka eilses alusavalduses koalitsiooniläbirääkimiste alustamise kohta sõnastasime, on see, et linnavolikogu kokkutulemise ajaks peavad olema kõik vajalikud otsused langetatud – nii poliitikakava ehk koalitsioonileppe kui ka loomulikult personaalia osas.

Et me ei kaotaks sekunditki minimaalsest ajast, kui volikogu kokku tuleb ja alustab linnavalitsuse moodustamist ja selle edasise töökava suuna kujundamist, sest vajalik on kokku panna eelarve. Vajalik on tõhusalt praktiliste probleemidega tegeleda. Ja ma arvan, et meie lähtume eeldusest, et me saame kahepoolsete läbirääkimiste teel jõudsasti neid asju sisuliselt arutada ja eeldatavasti tulemusele jõuda.

Kui Isamaa saab linnapeakoha, siis kas selle loogika järgi läheb Keskerakonnale volikogu esimehe ametikoht? Ja millist ametit hakkate ise pidama?

Teate, me tõttame jälle sündmustest ette. Kõigepealt me alustame koalitsiooniläbirääkimisi. Me leiame eeldatavasti vastused sisuküsimustele. Me leiame vastused loomulikult nende positsioonide teemale, milles on avalikus ruumis diskussiooniks alati paeluv sentiment. Seejärel saabki tegutseda ja erakonnad saavad oma esindajad nendesse positsioonidesse määrata.

Nii et liigume siin selles sammsammulises dünaamikas. Ma palun tõesti inimestelt selles osas mõistmist.

Kas selle loogika põhjal võib järeldada, et ka volikogu esimehe koht võib Isamaale minna?

Ei, ma ei lähe niisuguste spekulatsioonidega kaasa. Ma arvan, et on loogiline, et partneritel on nendes küsimustes oma tasakaalupunkt; nii on see tavaks olnud varem. Aga ma ütlen nõnda, et me suudame kõik need küsimused vastastikku arusaadavalt lahendada.