Oluline Vene-Ukraina sõjas reedel, 14. novembril kell 20.33:

- Venemaa õhurünnakus Kiievile sai kahjustada Aserbaidžaani saatkond;

- Ukraina tabas Novorossiiski naftasadamat;

- Venemaa väitel üritasid Ukraina droonid rünnata üht riigi tuumajaama;

- HUR: Venemaa plaanib tuua 12 000 põhjakorealast droonitehasesse tööle;

- Kiievit tabas taas Venemaa ulatuslik õhurünnak;

- Allikad: Ukraina tabas taas Saratovi naftatehast.

Venemaa õhurünnakus Kiievile sai kahjustada Aserbaidžaani saatkond

Aserbaidžaani välisministeerium teatas reedel, et kutsus välja Venemaa suursaadiku, et väljendada protesti seoses Aserbaidžaani Kiievi saatkonna kahjustamisega Vene õhurünnakus.

Ministeeriumi teatel kukkus saatkonna territooriumile Iskander-tüüpi rakett, mille plahvatus kahjustas hooneid ja ametisõidukeid. Töötajad kannatada ei saanud.

See areng viitab võimalikule pingete kasvule Bakuu ja Moskva vahel. Möödunud kuul üritas Kreml suhteid parandada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et arutas olukorda oma Aserbaidžaani kolleegi Ilham Alijeviga.

"Ta mõistis selle rünnaku hukka ja rõhutas, et see pole esimene kord, kui venelased on sihikule võtnud saatkonnahoone ja teisi Aserbaidžaaniga seotud objekte," teatas Zelenski sotsiaalmeedias.

Bakuu on korduvalt juhtinud tähelepanu juhtumitele, kus Venemaa rünnakutes Ukraina vastu on kahjustada saanud Aserbaidžaani riigihooned või äriobjektid.

Ukraina tabas Novorossiiski naftasadamat

Ukraina korraldas ööl vastu reedet ulatusliku rünnaku Novorossiiski naftasadamale. Rünnaku tõttu puhkes Musta mere rannikul asuvas naftaterminalis tulekahju.

"Iga tabamuse saanud naftatöötlemistehas või naftaterminal tähendab miljoneid dollareid vähem Kremli sõjamasinale," ütles Ukraina julgeolekuteenistuse ametnik reedel Reutersile. "Jätkame agressorilt ressursside võtmist, kuni ta kaotab võime seda sõda pidada."

Kaks tööstusallikat ütlesid Reutersile varem, et Novorossiiski sadam peatas reedel pärast Ukraina droonirünnakut naftaekspordi ning naftajuhtmete monopol Transneft peatas toornafta tarned sadamasse.

Over three minutes of chaos in Novorossiysk tonight were captured on video, showing the aftermath of several successful Ukrainian strikes. Multiple fires and explosions lit up the port, casting doubt on Russia's ability to protect its key Black Sea Fleet base. pic.twitter.com/K3ZqjrTMgW

— Tatarigami_UA (@Tatarigami_UA) November 14, 2025

Umbes südaöö paiku teatasid Krasnodari krais asuva Novorossiiski elanikud plahvatustest. Seejärel ilmusid sotsiaalmeediasse videolõigud sadamapiirkonnas toimuvatest plahvatustest.

Russian oil terminal in the port of Novorossiysk is under attack. pic.twitter.com/NgxNikWLN8

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) November 13, 2025

Vene uudisteagentuuri Interfax vahendatud Krasnodari krai operatiivstaabi teatel kahjustas rünnak ka sadamas seisnud kaubalaeva. Lisaks sai kahjustada ümberlaadimiskompleksi naftahoidla, kus puhkes tulekahju. Õhurünnaku tagajärgede likvideerimiseks kaasati 172 inimest ja 51 ühikut Vene eriolukordade ministeeriumi reageerimisüksuste varustust. Kell 4.17 teatas staap, et naftahoidla tulekahju on kustutatud.

Lisaks kahjustasid Vene võimude väitel alla lastud droonide rusud nelja kortermaja, purustades aknaklaase ja haavates ühte inimest, kes viidi haiglasse.

Öösel kell 3.34 teatas Novorossiiski linnapea Andrei Kravtšenko, et liiklus Novorossiiskist Kabardinka küla suunas on blokeeritud.

Septembris Novorossiiskit tabanud Ukraina droonirünnakus sai kaks inimest surma ja vähemalt 11 vigastada. Kahjustada sai seitse maja, sealhulgas hotell. Samuti sai kahjustada 20 autot, millest kolm põlesid täielikult maha. Kahjustada sai ka AS-i Caspian Pipeline Consortium-R kontor, edatas Interfax.

Novorossiiskis asub Venemaa suurim sadam Musta mere ääres.

President Volodõmõr Zelenski teatas ennelõuna paiku, et Ukraina kasutas Venemaal asuvate sihtmärkide vastu tiibrakette R-360 Neptun. Pole veel täpselt teada, kas Ukraina kasutas rakette ka Novorossiiskis asuva sadama ründamiseks.

Venemaa väitel üritasid Ukraina droonid rünnata üht riigi tuumajaama

Venemaa kõrge tuumaametnik teatas reedel, et öö jooksul üritas umbes kaheksa Ukraina drooni rünnata Edela-Venemaal asuvat Novovoroneži tuumajaama, kuid kõik neist tulistati alla.

Riikliku tuumakorporatsiooni Rosatom tegevjuhi Aleksei Lihhatšovi sõnul lülitati mitu jaama plokki võrgust välja, kuid jaama töö taastati hommikul.

Venemaa ja Ukraina on sõja vältel teineteist vastastikku süüdistanud katastroofiohu tekitamises tuumarajatiste ründamisega.

HUR: Venemaa plaanib tuua 12 000 põhjakorealast droonitehasesse tööle

Venemaal napib töölisi oma Shahed-tüüpi kaugmaadroonide ehitamiseks ning Ukraina sõjaväeluure (HUR) teatel palub riik abi Põhja-Korealt.

HUR-i teate kohaselt kavatseb Venemaa aasta lõpuks droonide valmistamiseks sisse tuua 12 000 Põhja-Korea töölist.

Uued töölised suunatakse väidetavalt Venemaale Tatarstani Alabuga tehasesse, kus toodetakse põhiosa Iraani disainitud Shahed-tüüpi droonide kohalikest versioonidest, mida tuntakse ka "Geranide" ja "Gerberadena".

HUR-i teatel toimusid hiljutised läbirääkimised Venemaa ja ettevõtte Jihyang Technology Trade Company vahel, mis on Green Pine'i varifirma. Green Pine on Põhja-Korea relvakaubanduse keskus, mis tegeleb muuhulgas ballistiliste rakettide ekspordiga, ja on Põhja-Korea tuumaprogrammi toetamise eest alates 2010. aastast USA sanktsioonide all.

Venemaa on oma sõjamasina tarbeks aktiivselt värvanud, pettuse teel meelitanud ja röövinud töölisi arengumaadest, eriti Aafrikast ja Kesk-Aasiast. Interpol uurib teateid ka inimkaubandusest Botswanas.

Kuid Venemaa on ka ajalooliselt, juba enne Ukraina sõda, rasketööstuses sõltunud võõrtööjõust, eriti Kaug-Idas, kus kohalikku elanikkonda kimbutavad madal sündimus ja ainete kuritarvitamine. Eriti hinnatud on Põhja-Korea töölised.

Töölised palgatakse lepingutega, mille alusel makstakse tasu Põhja-Korea valitsusele – Venemaa kasutab ära oma naaberriigi totalitarismi ja vaesuse kombinatsiooni. USA välisministeeriumi 2017. aasta aruandes juhiti tähelepanu Põhja-Korea tööliste "orjalaadsetele tingimustele" töölaagrites, eriti metsanduses. Tol ajal saabus Venemaale hinnanguliselt 20 000 põhjakorealast aastas.

Tänaseks on sõda tööjõu sissevoolu võimendanud. Ühe Ukraina kindrali hinnangul töötas oktoobri alguse seisuga Venemaa relvatehastes 20 000 põhjakorealast.

Põhja-Korea on peale Vene Föderatsiooni ka ainus riik, mis on teadaolevalt saatnud sõdureid Venemaa poolel ukrainlaste vastu võitlema. Vastutasuks õpetab Venemaa Põhja-Koreale, kuidas valmistada moodsaid relvi ja pidada tänapäevast sõda.

Allikad: Ukraina tabas taas Saratovi naftatehast

Kohalikud elanikud teatasid, et Ukraina droonid ründasid ööl vastu reedet Saratovi naftatehast. Kui need väited peavad paika, oleks see neljas kord, kui Ukraina tabas sel sügisel Saratovi tehast, vahendas The Kyiv Independent. 

Kiievit tabas taas Venemaa ulatuslik õhurünnak

Kiievi linnapea Vitali Klõtško teatas ööl vastu reedet, et Ukraina pealinn oli Venemaa massiivse õhurünnaku all.

"Kiievis töötab õhutõrje. Massiivne vaenlase rünnak pealinnale," postitas Vitali Klõtško suhtlusvõrgustikus Telegram.

Klõtško andmetel oli rünnaku all peaaegu iga Kiievi linnaosa ja vigastada sai vähemalt 11 inimest.

"Vähemalt 11 inimest sai haavata, kellest viis viidi haiglasse. Nende hulgas rase naine ja mees, kes on äärmiselt raskes seisundis," täpsustas Klõtško Telegramis.

"Soojusvõrkude lõigud said kahjustada," sõnas linnapea ja lisas, et mõned hooned kirdepoolses Desnjanskõi rajoonis jäid ajutiselt kütteta.

"Venelased tabavad elumaju. Kogu Kiievis on palju kahjustatud kõrghooneid ja seda peaaegu igas linnaosas," kirjutas linna sõjalise administratsiooni juht Tõmur Tkatšenko sotsiaalmeedias.

Klõtško teatas hiljem tulekahjudest või hoonekahjustustest kaheksas Kiievi kümnest linnaosast. Linnapea  kinnitas, et igale tabamuskohale saadeti kiirabibrigaadid.

Päästeteenistus teatas hiljem, et Venemaa rünnakus Kiievile hukkus kuus ja sai viga kümneid inimesi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 156 400 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 11 344 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 23 569 (+2);

- suurtükisüsteemid 34 423 (+35);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1540 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1242 (+0);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 80 387 (+442);

- tiibraketid 3926 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 306 (+95);

- eritehnika 3996 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.