Niinistö avaldus, et Euroopa peaks hakkama Venemaaga otse läbi rääkima, leidis Soomes laialdast vastukaja. Niinistö sõnul peaks Soome otsekõnelusi pidama seepärast, et mitte anda initsiatiivi Venemaaga suhtlemises täielikult USA president Donald Trumpile. Samuti on otsesuhtlus Niinistö meelest tõhusam viis Ukraina sõjale lõpp teha.

Elina Valtoneni sõnul on praegu siiski liiga vara Euroopa riikidel Venemaaga otse rääkima hakata.

"Minu meelest on Euroopa tegutsenud kogu ses küsimuses lausa erakordselt üksmeelselt, oleme toetanud Ukrainat ja teisalt oleme tugevdanud meie enda heidutust ja kaitset ning kehtestanud märkimisväärseid sanktsioone Venemaa majandusele. See on täiesti erakordne strateegia, mida me oleme suutnud nüüd pea nelja aasta jooksul alal hoida. Nii on õige ja tõepoolest võib Venemaaga läbi rääkida, kui on näha, et Venemaa on huvitatud rahust või naaseb rahvusvahelise õiguse austamise juurde," lausus Valtonen.

Euroopa Liidu senist sanktsioonipoliitikat peab Valtonen väga heaks, kuid soovib kahel põhjusel, et sellele veel hoogu juurde antaks.

"Kõigepealt seepärast, et Venemaa kasutab väga palju energiat ka sanktsioonidest möödahiilimiseks ja suur osa Euroopa Liidu sanktsioonipakettidest viimase paari aasta jooksul on pühendatud sanktsioonidest möödahiilimise takistamisele. Peale selle, kui leitakse uusi subjekte, kellele sanktsioone kehtestada või leitakse konsensus nende kehtestamiseks. Siis on hea sanktsioonikruvi veel rohkem kinni keerata," ütles Valtonen.

Ukrainasse ja sealsesse korruptsiooni puutuvas tuletab Valtonen meelde, et Venemaa pole Ukrainale kogu sealse üürikese iseseisvusaja jooksul aegagi andnud korruptsioonivaba ühiskonda üles ehitada, sest oma riigi rajamise kõrval on Ukraina pidevalt pidanud võitlema Venemaa tugeva ning 2014. aastast peale juba otseselt sõjalise survega.

"Sellest taustast lähtudes, meie toetus Ukrainale päris kindlasti ei nõrgene. Aga päris kindlasti tahame kanda varasemast rohkem hoolt selle eest – mitte ainult meie maksumaksjate raha pärast, mis on Soome välisministrile loomulikult esmatähtis, vaid ka Ukraina inimeste pärast, tuleb korruptsioon välja juurida. Seetõttu jälgime me Soomena ja rahvusvahelise kogukonnana, milline olukord on. Näiteks möödunud juulis, kui korruptsioonijärelevalveametnike kohta koostati seadust, mis oleks nende iseseisvust vähendanud, me protesteerisime ja Ukraina parandas seadust väga kiiresti," rääkis Valtonen.

Omaette probleem on, mida teha Ungari ja Slovakkia taoliste riikidega, kes levitavad Euroopa Liidus järjekindlalt Vene narratiivi ja mõnikord on nende tegevus ka otse Venemaa huvides. Valtonen rõhutas, et nende riikide siseasjadesse Euroopa Liit loomulikult sekkuda ei tohi ega saa, sama kindlalt tuleb aga leida vahendeid, millega hoida ära olukord, kus mõned riigid Euroopa Liidu ühist poliitikat torpedeerima hakkavad.

"Meil Euroopa Liidus tuleb leida vahendeid, et ühtset julgeoleku- ja välispoliitikat ellu viia, hoolimata sellest, et täit konsensust alati ei ole. Euroopa Liit tõenäoliselt ka laieneb tulevail aastail, täie konsensuse leidmine 27 riigi hulgas on raske, aga see on ikkagi veel raskem, kui meid on veel rohkem," lausus Valtonen.

"Seega tuleb leida võimalus kasutada üldhäälteenamust, kui kõne all on tähtsad välis- ja julgeolekupoliitilised küsimused, näiteks sanktsioonid. Ühtlasi on mu meelest täiesti õigustatud küsimus, mis hea pärast peaks kulutama Soome maksumaksja raha sellise riigi toetamiseks, mille käitumine on kõike muud, kui Soome huvides," lisas