Tartus Riia tänava ja Väike-Tähe tänava nurgal asuv spetsiaalselt kinoks ehitatud Ekraan lõpetas oma tegevuse kinona 2021. aastal. Aasta hiljem teatas muinsuskaitseamet, et Ekraani hoonet muinsuskaitse alla ei võeta. Kinnistu praegune omanik Estiko Grupp soovib kinnistule ehitada majutusasutuse, ütles ettevõtte kinnisvarasektori arendusjuht Sven Saar.

"Estiko grupil on neli põhitegevussektorit, millest üks on külalislahkuse sektor ja sellega seoses on meil mõte siia kinnistule ehitada majutushoone," ütles Saar.

Kas majutushoone tähendab hotelli või külaliskortereid, pole praeguseks lõplikult otsustatud. Küll aga sõnas Saar, et väga suure tõenäosusega tuleb uue funktsiooniga hoone rajamiseks praegune Ekraani maja lammutada.

"Ehitada Ekraani tänasetele normidele vastavaks ja siduda ära kuidagi uue majutushoonega on ikkagi väga ebaratsionaalne. Eks tõde selgub arhitektuurikonkurssi tulemusena, aga ta on ikkagi vana hoone, mida pole vahepeal rekonstrueeritud ja ta tuleks teha energiatõhusaks ja siis on omad nõuded, mis siin on vaja veel täita, et see on päris keeruline," rääkis Saar.

Tartu abilinnapea Elo Kiivet ütles, et Riia tänav 14 kinnistule võib ehitada ühe- kuni viiekorruselise hoone. Parima arhitektuurse lahenduse saamiseks on nõue korraldada ka arhitektuurivõistlus:

"Riia 14 on tõesti nii olulisel linnaehituslikus asukohas, see tähendab seda, et sealt liigutakse väga palju mööda, ta on väga nähtav. Ta on ka selles mõttes väga prominentne asukoht, et selle lähedal on Balti Kaitsekolledž, seal käiakse, sealt sõidetakse mööda kui tullakse Tartusse külla kaugemalt, ehk siis sellises asukohas ei saa teisiti kui tuleb leida parim arhitektuurne lahendus ja parim viis selleks on arhitektuurivõistlus," lausus Kiivet.

Kiiveti sõnul ei saa kinnistule kindlasti rajada näiteks viiekorruselist kortermaja klassikalises mõttes: "Ta peab olema kindlast ärihoone, see tähendab seda, et sinna ei saa kodusid luua klassikalisel moel".

Eesti Kunstiakadeemia professor Mart Kalm ütles, et linnaehituslikust aspektist vaadatuna võiks tõesti Ekraani kinnistul olla suurem hoone.

"Linnaehituslikult on see väga keeruline koht. Ekraani kino seal nurga peal kvartali välja kujunema hakanud loogikaga ei haaku," lausus Kalm.

Samas on aga Ekraani hoone arhitektuurselt tore – tegemist on legendaarse arhitekti Raul-Levroit Kivi 1950ndate aastate tüüpprojektiga, mida on Eestis kasutatud mujalgi, kuigi mitmed selle projekti järgi loodud hooned on samuti praeguseks Kalmu sõnul kahjuks lammutatud.

"Ta on ju ilus Soome mõjuline arhitektuur, just niisugune astendatud sein ja selline vabavorm viiekümnedate aastate lõpust, kui kõik katused tahtsid tõusta kikivarvukile. Hoones on seda ajastu optimistlikku õhulisust sees, ta on ju selles mõttes väga tore," lausus Kalm.