"See inimene oleks pidanud minu hinnangul olema kinni," tõdes Timpson kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". "Nõo tapja oleks pidanud istuma kinni," kordas ta hiljem uuesti.

Timpson rääkis, et ühest küljest ei jätnud politseinikud Nõo tapjaga tegeledes midagi tegemata, kuid teisalt tuleks tema hinnangul siiski lähisuhtevägivalla süüdlasi sagedamini kinni pidada.

"Põhiline – kui on peksmine, siis politsei peab algatama kriminaalmenetluse ja siis saab ta (peksja – toim.) esialgu kaheks kuuks kinni panna," selgitas ta.

Kommenteerides hiljutist juhtumit, kus võikal moel inimese tapnud noor mees pääses kohtu otsusel pikast vanglakaristusest, kuna oli tapmise ajal deliiriumis, ütles Timpson, et siin on vaja täpsustada seadusi ning tema teada sellega justiits- ja digiministeerium ka tegeleb.

Vastates küsimusele politseist siseministeeriumi kaudu korduvalt esitatud ideele rohkemate jälgimiskaamerate kasutamiseks, nõustus Timpson saatejuhi sedastusega, et poliitikud peaksid andma politseile suunise, et ühiskondlik hoiak ei toeta selliseid plaane.

Kommenteerides riigikogus kahel korral vastu võetud, kuid presidendi poolt tagasi lükatud ja nüüd riigikohtusse jõudnud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadust, mille deklareeritud põhieesmärk on ära hoida Eestis tegutsevate usuorganisatsioonide kasutamine vaenu või vägivalla õhutamiseks, märkis Timpson, et eelnõu üks eesmärke on riigis julgeoleku tagamine, mis on ka riigi üks peamisi funktsioone. "Eks riigikohus peab otsustama," tõdes ta.

Rääkides reitingutabelites järsult kukkunud Reformierakonna siseelust, märkis Timpson, kes on erakonna juhatuse liige, et ei usu, et praegu astuks esile keegi, kes esitaks erakonna esimehele Kristen Michalile väljakutse juba enne järgmisel suvel toimuvat korralist kongressi.

"Erakorralist kongressi tulemas pole, ma ei tea, et keegi selleks allkirju koguks… Ma ei näe sellist eestvedajat," rääkis ta.

Reformierakonna toetuse languse üheks põhjuseks pidas ta liigset kaldumist vasakule. "Peaksime rohkem majandusvabadustega tegelema ja sotsiaalliberalismi koomale tõmbama," ütles ta. Timpson, kes tunneb enda sõnul Michalit juba 20 aastat, rõhutas, et tema hinnangul pole peaminister kindlasti sotsiaalliberaal.

"Meie sõnumid läksid vahepeal liiga häguseks, tegime liiga palju kompromisse. Me ei saa olla riigipartei, vaid peame olema partei oma valijate jaoks," lisas ta.

Kommenteerides erakonna Isamaa ümber lahvatanud rahastamisskandaali, ütles Timpson, et "juriidilist sigrimigri erakondade rahastamisega on läbi ajaloo olnud".

Ta meenutas ka seda, et kui juriidiliste isikute annetamine 2004. aastal ära keelati, vedas seda ResPublica ehk praegune Isamaa ja konkreetselt Urmas Reinsalu. Timpson tõi esile ka Reinsalu sõnavõtu sellest ajast, milles praegune Isamaa esimees ütles, et ResPublica arvates peaks võim kuuluma rahvale, mitte rahale. "Selles valguses on praegune olukord koomiline," lisas Timpson.

Küsimusele, kas seda, kuidas erinevad sihtasutused, sealhulgas välismaised, on Eesti erakondi toetanud, tuleb lugeda keelatud annetuseks, vastas Timpson, et kindlasti tuleks neid deklareerida.

"Mina arvan, et igasugune erakondade toetamine pole saatanast, aga see peab olema selge (läbipaistev – toim.) ja legaalne," rõhutas ta.