Nädalavahetusel mõistis Türgi ukrainlaste taolised rünnakud hukka. Türgi välisministeerium märkis oma taunivas avalduses, et Ukraina droonirünnakud Vene varilaevastiku aluste vastu toimusid Türgi majandusvetes ja kujutasid endast tõsist ohtu laevaliiklusele, inimeludele, varale ja keskkonnale. Sanktsioone eiravaid isikuid ja organisatsioone registreeriv andmebaas The Open Sanctions oli tabamuse saanud laevad kandnud oma registrisse.

Helsingi ülikooli professor Veli-Pekka Tynkkynen ütles Soome ringhäälingule Yle, et tavalises mõttes ei ole sellised rünnakud kindlasti seaduslikud. Tankerite ründamine rikub rahvusvahelistele vetele vaba läbipääsu põhimõtet.

"Aga kui mõelda sellele sõja kontekstis, siis püüab Ukraina võtta meetmeid, mis edendavad tema eesmärki," tõdes Tynkkynen. Ta lisas, et võrreldes Venemaa toime pandud ebaseaduslike tegudega merel on ukrainlaste droonirünnakud pisiasi ja Ukrainal on õigus end kaitsta.

Norra mereõiguskeskuse uurija-professor ja Tartu Ülikooli õppejõud Alexander Lott tõdes samuti, et must-valget vastust ei ole.

"Rahvusvahelise õiguse seisukohast tuleb silmas pidada, et rünnakud on õiguspäraselt üksnes sõjaliste sihtmärkide vastu, mitte aga tsiviilobjektide vastu. Põhiline küsimus on, kas neutraalse riigi lipu all seilavad kaubalaevad ikka on sõjalised sihtmärgid," rääkis Lott.

Ka tema tõi välja, et Venemaa ründab sõja käigus valimatult tsiviilsihtmärke Ukrainas ja mitte ainult.

"Muu hulgas ründasid Vene mereväelased ju ka Eesti firma omanduses olevat kaubalaeva Helt ja see uppus," meenutas Lott.

Lott tõdes, et mereõigus näeb küll ette, et riigid peavad merekeskkonda kaitsma, aga meresõjas on olukord teine ja rahvusvahelistes vetes on võimalik sõjalisi operatsioone läbi viia. Riigid pole aga ühel meelel, kas neid rünnakuid võib korraldada neutraalse riigi kaubalaevade vastu. Mõned riigid leiavad, et ka sõjategevust toetavaid objekte võib rünnata, Euroopa aga üldiselt seda õigeks ei pea.

Lisaks tuleb hinnangu andmisel arvestada keskonnakahju ulatust. Rahvusvaheline kokkulepe keelab kasutada selliseid sõjapidamise vahendeid, mis tekitavad suure ja pikaajalise keskkonnakahju. Ukrainlased võtsid sihikule ilma naftalaadungita laevad.

"Tegemist on kaunis keerulise kaasusega, kus ei ole paraku must-valget vastust," tõdes Lott kokkuvõtteks.

Varilaevastiku alused liiguvad ka Läänemerel. Nii Veli-Pekka Tynkkynen kui ka Alexander Lott ütlesid, et rünnakud nende vastu ei ole välistatud ka siinsetes vetes. Loti hinnangul peab Eesti eelkõige valmis olema keskkonnakahju likvideerimiseks.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul ei ole ukrainlastele sel teemal hoiatusi antud.

"Jah, läbi Soome lahe läheb kuskil 60 pluss protsenti Venemaa gaasi- ja naftaekspordist. Me ei ole öelnud, et ärge siia tulge, aga siiski tark oleks mitte tulla, sellepärast et see võib tõesti eskaleerida ka olukorda Läänemerel. Aga olgem ausad: sõjalisi objekte ja strateegilisi objekte on Ukrainal õigus hävitada," ütles Tsahkna.

Ka riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid tõdes saates "Välistund", et hoiatused ei pruugi tulemust anda.

"Ukrainlaste seisukohast: kui riik võitleb oma elu eest, siis ühel hetkel võivad nemadki hinnata, et kui me midagi sellist teeme, siis suure tõenäosusega tehakse Euroopas avaldusi, et "me oleme väga gravely concerned, et selline sündmus on toimunud", võib-olla mõistetakse ka hukka. Aga nii nagu need avaldused ei ole ju Venemaad peatanud, ei pruugi see ühel hetkel ka Ukraina jaoks olla argument, kui nad hindavad, et see ei too kaasa näiteks täielikku kokkukukkumist nende toetamises," märkis Kaljulaid.