Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 3. detsembril kell 22.14:

- Umerov teavitas Euroopa nõunikke Genfi ja Florida kõnelustest;

- Kremli teatel ei jõutud USA-Vene kohtumisel Ukraina teemal kokkuleppele;

- Ukraina õhurünnak süütas naftahoidla Tambovi oblastis;

- Stubb peab täielikult õiglast rahu Ukrainas ebatõenäoliseks;

- Kreml: Ukraina NATO-liikmesus on USA-Venemaa kõneluste võtmeküsimus;

- Kallas: Ukraina laskemoonaga varustamise eesmärki pole veel täidetud;

- Saksamaa hinnangul pole Venemaa valmis Ukrainaga läbirääkimisteks;

- NATO liitlased lubavad osta Ukrainale suurel hulgal USA relvastust;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit.

Umerov teavitas Euroopa nõunikke Genfi ja Florida kõnelustest

Ukraina pealäbirääkija ja riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov informeeris kolmapäeval kohtumisel Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Soome ja Ühendkuningriigi riikliku julgeoleku nõunikega kolleege Genfi ja Florida läbirääkimiste tulemustest ning arutas julgeolekutagatisi Ukrainale.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel rääkis Umerov teemal sotsiaalmeedias.

"Täna oli mul Brüsselis produktiivne, tunde kestnud kohtumine riikliku julgeoleku nõunikega Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Poolast, Soomest ja Ühendkuningriigist. Kohal olid ka Euroopa Liidu ja NATO esindajad. Andsin kolleegidele üksikasjaliku ülevaate läbirääkimistest Genfis ja Floridas ning järgmistest sammudest diplomaatilises protsessis. On oluline, et Euroopa jääks selle aktiivseks osaks – nii rahu saavutamisel kui ka tulevase julgeolekuarhitektuuri kujundamisel," sõnas Umerov.

Pealäbirääkija sõnul keskendusid kohtumises osalejad spetsiifiliselt julgeolekutagatistele. Eelkõige arutati julgeolekutagatiste raamistiku ühist väljatöötamist, mis oleks reaalne ja tõhus nii Ukraina ja ka kogu Euroopa pikaajalise julgeoleku jaoks.

Lisaks leppisid pooled kokku tihedate konsultatsioonide jätkamises ja seisukohtade ühtlustamises, et saavutada Ukraina jaoks õiglane ja kestev rahu.

Saksamaa hinnangul pole Venemaa valmis Ukrainaga läbirääkimisteks

Saksamaa väljendas kolmapäeval kahtlust, kas Venemaa on valmis Ukraina sõda läbirääkimistega lõpetama, kuna USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi saadikute kohtumine Kremlis ei toonud rahuleppe osas läbimurret.

"Me tervitame kõiki kõnelusi, mille eesmärk on lõpetada Venemaa agressioonisõda Ukrainas. Siiski ei näe me praegu mingeid märke, et Venemaa oleks läbirääkimisteks valmis," postitas välisministeerium rakenduses X.

Ministeerium kinnitas taas Saksamaa toetust Ukrainale ja Euroopa Liidu plaanidele kasutada külmutatud Venemaa varasid Ukrainale laenu andmiseks.

Stubb peab täielikult õiglast rahu Ukrainas ebatõenäoliseks

Ükski kokkulepe Ukraina sõja lõpetamiseks ei täida tõenäoliselt kõiki õiglase rahu tingimusi, ütles Soome president Alexander Stubb kolmapäeval eetris olnud usutluses.

Euroopa riigid töötavad selle nimel, et Ukraina iseseisvus, suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus säiliksid, ütles Stubb Soome telekanalile MTV3.

"Kuid tegelikkus on see, et rahu võib olla kas hea, halb või mingisugune kompromiss," ütles Stubb.

"Reaalsus on see, et ka meie, soomlased, peame end ette valmistama hetkeks, mil rahu saavutatakse, ning et kõik õiglase rahu tingimused, millest oleme viimase nelja aasta jooksul nii palju rääkinud, tõenäoliselt ei täitu," lisas Stubb.

Stubb, kellel on lähedased sidemed nii USA vabariiklasest presidendi Donald Trumpi kui ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, ütles, et lähipäevad ja -nädalad määravad, kas diplomaatilised jõupingutused sõja lõpetamiseks kannavad vilja.

Stubb ütles ka, et tema hinnangul püüavad Ühendriigid Ukraina rahust majanduslikku kasu lõigata.

"See on reaalsus. Oleme olukorras, kus ka Ühendriigid investeerivad rahusobitusel erinevatesse tehingutesse, näiteks Ukraina maavaradesse, võib juhtuda, et ka oblastitega seotud lahendus on mingil moel kaubandusega seotud," ütles Stubb.

Samas oli Stubb skeptiline, kas Venemaa kiidab heaks sõjategevuse lõpetamise plaani viimase versiooni, kuid ütles, et "liigume mingisuguse relvarahu ja rahu poole".

Stubb ütles veel, et eelmisel kuul avalikustatud USA algne 28-punktiline plaan oli masendav lugemine.

Kreml: Ukraina NATO-liikmesus on USA-Venemaa kõneluste võtmeküsimus

Kreml teatas kolmapäeval, et Ukraina NATO-ga liitumise väljavaade oli Moskvas peetud USA-Venemaa kõneluste võtmeküsimus.

"Kiievi osalemine alliansis oli üks võtmeküsimusi ning seda arutati," ütles Kremli nõunik Juri Ušakov ajakirjanikele.

NATO peasekretär Mark Rutte ütles kolmapäeval, et uks on Kiievi liikmesusele endiselt avatud, kuid lisas, et hetkel "puudub konsensus Ukraina NATO-ga liitumise osas".

NATO välisministrid pidid kolmapäeval Brüsselis toimuval kohtumisel arutama USA püüdlusi sõjategevuse lõpetamiseks, kuid Ühendriikide välisminister Marco Rubio jätab kohtumise vahele.

Rutte ütles samas, et on pidevas kontaktis Marco Rubio ja tema meeskonnaga.

Kremli teatel ei jõutud USA-Vene kohtumisel Ukraina teemal kokkuleppele

Kremli esindaja sõnul ei saavutatud teisipäeval peetud viietunnisel kohtumisel Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini ja USA presidendi Donald Trumpi saadikute vahel kokkulepet sõja lõpetamiseks Ukrainas.

Putini ning Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi ja väimehe Jared Kushneri vahelised kõnelused Moskvas kestsid üle südaöö. Pärast seda ütles Putini välispoliitikanõunik Juri Ušakov ajakirjanikele: "Kompromisse veel ei leitud./---/ Palju tööd on veel teha."

"Me ei arutanud konkreetset sõnastust ega Ameerika ettepanekuid, vaid pigem Ameerika dokumentides sisalduva olemust. Mõnes asjas me leppisime kokku ja president kinnitas seda oma vestluspartneritele. Teised tekitasid kriitikat ja president ka ei varjanud meie kriitilist ja isegi negatiivset suhtumist mitmesse ettepanekusse," rääkis Ušakov Kremlis kohtumise järel korraldatud briifingul.

Tema sõnul keskendus arutelu nende dokumentide sisule, mille ameeriklased Moskvale mõnda aega tagasi esitasid. Kohtumisel arutasid läbirääkijad need dokumendid läbi, märkis ta.

"Peaasi, et toimus väga kasulik arutelu," märkis Ušakov. "Pooled deklareerisid oma valmisolekut jätkata koostööd pikaajalise rahumeelse lahenduse saavutamiseks Ukrainas," rõhutas Putini nõunik.

Witkoff läks pärast kõnelusi USA saatkonda Valget Maja informeerima, lisas ta.

Ušakov märkis, et Putini ja Trumpi kohtumist praegu ei planeerita, kuigi ta ütles, et kõnelused olid konstruktiivsed ja et USA-Venemaa majanduskoostööks on tohutud võimalused.

Ušakov ütles, et Putin saatis Trumpile rea olulisi signaale ja tervituse, kuid pooled on kokku leppinud, et kõneluste üksikasju meediale ei avaldata.

Ta lisas, et arutati ka territoriaalprobleemi, mis tähistab Kremli nõudmisi kogu Donbassi enda valdusse saamiseks. Ukraina kontrollib veel vähemalt 5000 ruutkilomeetrit Donetski ja Luhanski oblastit hõlmavast alast, mida Venemaa enda omaks peab, kuid mida enamik riike tunnustab Ukraina osana.

Enne kohtumist ütles teemadega kursis olev anonüümne Venemaa ametnik NBC Newsile, et on kolm sammast, mille osas Moskva kompromisse ei tee.

"Esiteks on Donbassi territoorium. Teiseks on Ukraina relvajõudude piiramine. Kolmandaks on territooriumi tunnustamine Ameerika ja Euroopa poolt," rääkis ta , lisades, et Moskva võib olla paindlik teisejärgulistes küsimustes, näiteks Euroopas hoitavate külmutatud Venemaa varade osas.

Territooriumiküsimuse kohta, mis on seni läbirääkimistel olnud üks keerulisemaid, ütles Ušakov, et see on Moskva jaoks kõige olulisem.

"Mõned Ameerika ettepanekud tunduvad enam-vähem vastuvõetavad, aga neid tuleb [veel] arutada," ütles Ušakov. "Mõned meile pakutud sõnastused ei ole aga meile sobivad, see tähendab – töö jätkub," rääkis ta.

Ušakov ütles ka, et kõnelustel oli rõhuasetus majanduskoostööl: "Muidugi arutati kahe riigi tulevase majandusliku suhtluse tohutuid väljavaateid. Muide, sellest on varasematel kohtumistel palju räägitud."

"Kuid nüüd rõhutati, et kui me tahame tõeliselt koostööd teha, on selleks tohutud võimalused, seega peame näitama üles tõelist tahet seda teha," lisas Kremli nõunik.

Viimastel päevadel on saanud laiemalt teatavaks, et sõja lõpetamiseks mõeldud kulissidetagune diplomaatia hõlmas salajaste äritehingute planeerimist Venemaa oligarhide ja USA äritegelaste vahel, millest USA julgeoleku ja diplomaatiaga tegelevaid ameteid ei olnud teavitatud.

Miljardärist kinnisvaraarendaja Witkoff, kes on Trumpi tundnud 1980. aastatest, ja Kushner, kes on Trumpi tütre Ivanka abikaasa, alustasid Kremlis kõnelusi pärast jalutuskäiku Moskva kesklinnas, kuna ootasid Putinit, kes osales Moskvas peetud ärifoorumil. Väidetavalt algas kohtumine Putini hilinemise tõttu ligi tund pärast kokku lepitud aega.

Vene delegatsiooni kuulus lisaks Putinile ja Ušakovile ka Putini erisaadik Kirill Dmitrijev. Dmitrijev, kes on läbirääkimistel ka varem aktiivselt osalenud, oli Ušakovist napisõnalisem, postitades sotsiaalmeediasse kohtumise pilte pealkirjaga "Produktiivne".

Trump on korduvalt kurtnud, et Euroopas Teise maailmasõja järgse aja kõige ohvriterohkema ja laiaulatuslikuma konflikti lõpetamine on olnud tema presidendiaja üks tabamatuid välispoliitilisi eesmärke.

"Meie inimesed on praegu Venemaal, et näha, kas saame selle lahendatud. Olukord pole lihtne, las ma ütlen teile." "Milline segadus," ütles Trump teisipäeval Washingtonis, lisades, et sõjas on 25 000 – 30 000 ohvrit kuus.

Venemaa tungis Ukrainasse 2022. aasta veebruaris, mis vallandas Moskva ja lääne suurima vastasseisu pärast külma sõja lõppu.

Novembris lekkis meediasse USA 28-punktilise rahukava eelnõu, mis tekitas ärevust Ukraina ja Euroopa poliitikutes, kuna nende sõnul kajastas see valdavalt Moskva põhinõudmisi.

Seejärel esitasid Euroopa suurriigid oma vastuettepaneku ning Genfis toimunud kõnelustel teatasid USA ja Ukraina, et on loonud sõja lõpetamiseks ajakohastatud ja täiustatud rahuraamistiku.

Teisipäeval IIrimaad külastanud Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et kõik sõltub Moskvas toimuvatest kõnelustest, kuid kardab, et USA võib kaotada huvi rahuprotsessi vastu.

"Lihtsaid lahendusi ei tule... On oluline, et kõik oleks õiglane ja avatud, et midagi ei toimuks Ukraina selja taga," ütles ta.

Vahetult enne kohtumist Witkoffiga ütles Putin, et Venemaa ei taha sõda Euroopaga, aga kui Euroopa seda alustaks, siis oleks Moskva selleks valmis ja sõda lõppeks nii kiiresti, et Venemaal ei jääks kedagi, kellega läbirääkimisi pidada.

Putin ähvardas vastuseks droonirünnakutele Venemaa varilaevastiku tankerite vastu Mustal merel Ukraina juurdepääsu merele katkestada.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles, et Putini märkused näitasid, et ta ei ole valmis sõda lõpetama.

Ukraina õhurünnak süütas naftahoidla Tambovi oblastis

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis ööl vastu kolmapäeva Venemaa Tambovi oblastis asuv naftahoidla, teatas kohalik kuberner.

"3. detsembri öösel puhkes  Tambovi oblasti ühes naftabaasis tulekahju pärast seda, kui sinna kukkusid Kiievi terroristliku režiimi mehitamata õhusõiduki tükid," kirjutas Tambovi oblasti kuberner Jevgeni Pervõšov sotsiaalmeedias.

Dmitrievka, Tambov Region, was attacked by an oil depot, local authorities confirm.

52.889045,40.769693 pic.twitter.com/Rsi1AoaJ95

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) December 3, 2025

Vene võimud väidavad enamasti, kui mõni objekt on Ukraina õhurünnakus tabamuse saanud, et sellele kukkusid droonirusud, andes mõista, justkui oleks Vene õhukaitse drooni alla tulistanud.

Tambovi kuberneri sõnul saabusid sündmuskohale tuletõrjujad ja korrakaitsjad ning kõik vajalikud jõud ja ressursid on mobiliseeritud.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et öö jooksul tabati ja hävitati Venemaa õhuruumis 102 Ukraina drooni.

Ukraina peastaap kinnitas kolmapäeva õhtul, et riigi droonid ründasid Tambovi oblastis asuvat naftahoidlat.

Kallas: Ukraina laskemoonaga varustamise eesmärki pole veel täidetud

Ukraina laskemoonaga varustamise algatus ei ole veel oma eesmärki saavutanud, kuid selle elluviimiseks tehakse pidevalt tööd, ütles teisipäeval Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas.

"Mis puutub laskemoona algatust, siis pean kahetsusega ütlema, et me pole oma eesmärki veel saavutanud, kuigi üks liikmesriik teatas mulle täna, et võtab lähikuudel vastu veel ühe otsuse, mis aitab samuti kaasa selle algatuse elluviimisele," ütles Kallas pressiteates pärast EL-i kaitseministrite kohtumist, kus arutati Venemaa sõda Ukraina vastu ja Euroopa kaitseküsimusi.

Aruteluga ühinesid Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal ja NATO peasekretäri asetäitja Radmila Šekerinska.

"Täna kuulasime ka kaitseminister Šmõhali Ukraina vajaduste teemal, samuti tema üleskutset (EL-i) liikmesriikidele rohkem ära teha. Loomulikult vajab Ukraina ka droone ja muid vahendeid, kuid laskemoona on tal endiselt vaja, seega töö selle kallal pole läbi," ütles Kallas.

"Mis puutub Ukraina toetamist tervikuna, siis koormus on ebaühtlaselt jaotunud. Seetõttu kutsusid need liikmesriigid, kes teevad rohkem, ka neid, kes ei tee piisavalt, üles rohkem kaasa aitama," lisas Kallas.

"Ukraina abistamine praegu on palju odavam, kui ta oleks siis, kui see jätkub veel kaua. Kui me kõik teeme koostööd Ukraina abistamiseks ja Venemaale surve avaldamiseks, lõpeb see sõda varem ja ka kulutused peatuvad palju varem," ütles EL-i välispoliitikajuht.

Kallase sõnul arutasid EL-i kaitseministrid ka seda, kuidas kaasata täiendavat erasektori rahastust koostööks Ukrainaga kaitsetööstuse valdkonnas, eelkõige Euroopa Investeerimispanga kaudu.

Ta märkis, et Holland allkirjastas teisipäeval Ukrainaga kokkuleppe tootmisliini rajamiseks oma territooriumile.

"Euroopa ja Ukraina peavad koos ehitama, koos tootma ja koos uuendama. See on mõlemale poolele kasulik. Ukrainal on lahingukogemus ja meie kaitsetööstus vajab seda samuti. Mul on hea meel, et üha rohkem liikmesriike liitub selle ettevõtmisega," ütles ta.

Ministrid arutasid ka Euroopa kaitseküsimusi.

"Kõik olid nõus, et Euroopa peab jätkama oma kaitse tugevdamist. Meil ​​pole palju aega tegutsemiseks. On ebatõenäoline, et (Vene režiimi juht Vladimir) Putin peab mõnest kokkuleppest kaua kinni. Ja kui me pole tugevad, juhtub see (kokkuleppest taganemine - toim.) kiiremini," ütles Kallas.

"Liidrid seadsid kaitsevalmiduse tegevuskavas selge suuna. Praegu moodustatakse võimekoalitsioone. Mõned neist on juba kohtunud näiteks õhukaitse ja droonide küsimuses. Teised liituvad peagi. Konkreetseid projekte on oodata järgmise aasta esimesel poolel," lisas ta.

Samuti arutati algatusi, mille eesmärk on aidata koordineerida investeeringuid valdkondades, kus ükski liikmesriik ei saa iseseisvalt tegutseda. 

NATO liitlased lubavad osta Ukrainale suurel hulgal USA relvastust

NATO riigid lubasid kolmapäeval osta Ukrainale sadade miljonite eurode väärtuses täiendavat USA relvastust.

Samal ajal kutsuti Vene režiimi juhti Vladimir Putinit üles lõpetama oma hooplemine ja suhtuma rahuläbirääkimistesse tõsiselt.

32-liikmelise alliansi välisministrid kogunesid Brüsselisse, et arutada Washingtoni püüdlusi sõja lõpetamiseks, kuid USA tippdiplomaat Marco Rubio jättis aga kohtumisele tulemata.

Kohtumine toimub pärast seda, kui USA saadikutel ei õnnestunud viis tundi kestnud kõnelustel Putiniga Moskvas saavutada olulist läbimurret sõja peatamise püüdlustes.

"Rahuläbirääkimised käivad, see on hea, kuid samal ajal peame tagama, et nende toimumise ajal – ja me ei ole kindlad, millal need lõppevad – oleks Ukraina võimalikult tugevas positsioonis, et võitlust jätkata," ütles NATO juht Mark Rutte.

Nende sammude osana teatasid Saksamaa, Poola, Norra, Holland ja Kanada, et panustavad ühiselt veel umbes miljard dollarit skeemi PURL, millega ostetakse Ukrainale USA relvi. Nii lubas Norra eraldada 500, Saksamaa veel täiendavalt 200 ja Kanada 200 miljonit dollarit.

"Ukraina peab jääma tugevaks ja meie, ajaloo suurima ja edukaima sõjalise liidu liitlased, peame jääma kindlaks ja pühendunuks," ütles Norra esindaja Espen Barth Eide.

Euroopa on suures osas jäänud kõrvale USA presidendi Donald Trumpi püüdlustest sõda lõpetada ning Rubio puudumine Brüsselist, kuhu ta saatis enda asemel asetäitja, võis seda muljet veelgi tugevdada.

Mitu ministrit ütlesid, et seni ei paista Putin olevat valmis kõnelustel Washingtoni esindajatega mingeid järeleandmisi tegema.

"President Putin peaks lõpetama hooplemise ja verevalamise ning olema valmis istuma läbirääkimiste laua taha, et toetada õiglast ja kestvat rahu Ukrainale," ütles Suurbritannia välisminister Yvette Cooper.

Samuti lükkasid nad tagasi Venemaa diktaatori kommentaarid, et ta ei soovi Euroopaga konflikti, kuid on sõjaks valmis.

"See on retoorika, mida Venemaa kasutab meie hirmutamiseks, ja me ei tohiks sellist juttu liiga tõsiselt võtta," ütles Soome välisminister Elina Valtonen.

"Meil on NATO ja Euroopana väga tugev võimekus ning me kasvatame seda iga päevaga."

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 176 230 (võrdlus eelmise päevaga +1200);

- tankid 11 393 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 23 682 (+3);

- suurtükisüsteemid 34 780 (+12);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1555 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1253 (+0);

- lennukid 430 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 86 231 (+90);

- tiibraketid 4024 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 68 688 (+47);

- eritehnika 4012 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.