Läti kinnitas riigieelarve: riik valis maksupoliitikas võrreldes Eestiga teise tee
Läti parlamendil õnnestus neljapäeva hilisõhtul pärast kaks päeva kestnud väitlusi vastu võtta tuleva aasta riigieelarve ja sellega seotud seadusemuudatused. Esimest korda tõusevad Läti kaitsekulud ligi viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust.
Kaitsekulude tõstmisega peaaegu viie protsendini tegi Läti parlament neljapäeval ajalugu. Eelarve suudeti kokku panna nii, et julgeoleku pärast ei pea kõigest muust loobuma - suurenevad ka pere- ja lastetoetused, mis seni on Eestiga võrreldes olnud madalamad. Kaitseminister lubas, et vähemalt pool kaitsekuludest jääb Lätti ja kasvab hariduse eelarve. Tuludeks kavandatakse 16,1 ja kuludeks 17,9 miljardit eurot. Eelarve defitsiit on 3,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
"Eelarvedefitsiidi tõus on meile mõistagi risk. Ületame kolme protsendi piiri. Seetõttu oli parlamendis palju väitlusi ja rahulolematust. Rahandusministrina leian, et see olukord annab meile hea võimaluse muuta avaliku sektori kulud tulemuslikumaks. Tegeleme sellega ja pöörame kokkuhoiule suurt tähelepanu," lausus Läti rahandusminister Arvils Ašeradens.
Käibemaksu tõusu Lätis ei kaalutud. Osal toidukaupadest - leival, piimal, linnulihal ja munadel - seda järgmise aasta teisest poolest vähendatakse. Endiselt on jõus ka Lätile omaste puu- ja köögiviljade ning marjade madalam käibemaksumäär.
Samas tõusevad tubaka-, alkoholi- ja magusaaktsiisid, autoteede kasutamise tasu, hasartmängumaks ja loodusressursside kasutamise määrad. Riigiametnike palgad külmutatakse, väheneb preemia- ja auhinnafond. Rail Balticu trassi projekteerimiseks eraldatakse Läti riigimetsa dividendidest kaheksa miljonit eurot. Palju on Lätis räägitud sellest, et maksupoliitikas on lõunanaabrid valinud makse tõstnud Eestist teistsuguse tee.
"Maksutõus võib aeglustada majanduskasvu. Maksude kogumise seisukohalt saame tarbimismakse suurendades loomulikult vajaliku raha kiiremini kätte. Eks aeg näitab, kellel oli suuremal või vähemal määral strateegilist valikut tehes õigus," sõnas Läti seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees Anda Cakša.
Opositsiooni arvates tulnuks riigiaparaadi kulusid veel jõulisemalt kokku tõmmata.
"Me ei toeta maksutõusu. Me ei toeta riigi välisvõla kosmilist kasvu. Hoopis vastupidi - tuleks vähendada eelarve kulusid ja loobuda sellest, millest saame, et sise- ja välisjulgeolek saaks rohkem raha," ütles Läti seimi Ühinenud Nimekirja fraktsiooni esimees Edgars Tavars.
Kas Läti senine valitsus jätkab, selgub järgmisel nädalal, mil arutatakse omavahelist koostööd. Progressiivide ning Roheliste ja Talurahva Liidu omavahelised erimeelsused vajavad klaarimist.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









