Kurmilt ilmus ERR-i arvamusportaalis artikkel, mille ta ütleb, et Isamaa ümber lahvatanud skandaali valguses tundub talle, et prokuratuur tuleks laiali saata ning et maksumaksja raha eest ei ole vaja pidada asutust, mille tegevusest inimesed aru ei saa ning mis külvab ühiskonnas hirmu ja ebakindlust.

Asi ütles, et tema pole nõus väitega, et prokuratuur külvab ühiskonnas hirmu.

"Prokuratuur saadab kohtusse aastas tuhandeid kohtuasju. /.../ Me peame kannatanute huvide eest seisma ja seda me ka teeme. Ma ei ole nõus, et sellega hirmu külvatakse," lausus ta.

Samuti pole Asi nõus väitega, et prokuratuur tuleks laiali saata.

"Eks see provokatiivne väide on. Kui kogu artiklit lugeda, on seal aspekte, millega ma olen nõus. Samas seda põhjendust, mis peaks prokuratuuri laiali saatma, ma kindlasti nõus ei ole," lausus ta.

"Ma olen nõus väidetega, mis puudutab personali värbamist – see on väga piiratud. Minu hinnangul võiks prokuratuuril olla lihtsam värvata advokaate, kohtunikke. Selliseid ettepanekuid oleme justiitsministeeriumile ka teinud, et õigusruumi tuleks sellisel viisil muuta, et prokuratuuril oleks võimalik värvata erineva taustaga inimesi. Sellest oleks väga suur kasu. Oleme teinud ettepanekuid, et meil oleks rohkem tööriistu, kuidas oma kvaliteedi jälgimisega tegelda," lisas Asi.

Ka endine peaprokurör Norman Aas kritiseeris prokuratuuri tegemisi, märkides, et paljudel juhtudel taandub kohtuasi seaduse tõlgendamiseks ning arusaamatuks jääb, mis on see tegelik paha, mille eest inimest tahetakse karistada ning kohtusse minnaksegi seaduse tõlgendust otsima.

Asi sõnul on valdavalt tegu olnud ikkagi prokuröri tõlgendusega, millega kohus on nõustunud ning statistika näitab, et vaid mõni protsent kriminaalasjadest lõppeb õigeksmõistva otsusega.

"Ma arvan, et õigusriigis on see normaalne, et teatud hulk kriminaalmenetlusi lõppeb ka õigeksmõistva otsusega. Tuleb vaadata, mis põhjusel – kas see on olnud tõlgenduse muutumine, mida on ette tulnud, või on muutunud vahepeal tõendipagas. On ka olukordi, kus on prokuröri eksimused," ütles Asi.

Asi: Isamaa ja SALK-i juhtumi vahel on sarnasusi

Keskkriminaalpolitsei esitas novembris kahtlustused seoses erakonnale Isamaale antud ja vastuvõetud ebaseaduslike annetustega. Küsimusele, mida ja miks prokuratuur uurib, vastas Asi, et põhjuseks on see, et seaduse järgi on keelatud annetus kriminaalkorras karistatav.

"Kuna prokuratuurile on ilmnenud tunnused, mis viitavad sellele, et tegu võib olla keelatud annetuse andmise ja vastuvõtmisega, siis selle tõttu on kriminaalmenetlus algagatud. Kas me sellega ka kohtusse läheme, see otsus tuleb hiljem," lausus Asi.

Küsimusele, kas Isamaa juhtumil on sarnasusi ka juhtumiga, kus erakondade rahastamise järelevalve komisjon tegi SALK-ilt saadud uuringute ja nõustamise tõttu neljale erakonnale ettekirjutused, mille erakonnad kohtusse kaebasid, vastas Asi, et teatud sarnasused on.

"Meie jaoks on seal see erisus, et kui ühel (juhtumil) olid ilmingud, mis viitavad kuriteo tunnustele selged, siis teisel puhul (SALK-i juhtum – toim.) on täna seal nii palju vaieldavust, muu hulgas summa üle, mida see teenus väärt oli. Kui seal (SALK-i juhtumis) ilmneb üks hetk midagi, mis viitab kuriteo tunnustele, siis oleme sunnitud ka sinna sisse vaatama," lausus Asi.

Neljapäeval mõistis Harju maakohus riigireetmises süüdi Aivo Petersoni ja määras talle 14 aastat vangistust. Asi sõnul ollakse üldjoontes kohtuotsusega rahul, kuid on aspekte, mis kohtuotsuses üle vaadatakse.

"Et mis on kohtu põhjendused, kas me soovime seda vaidlustada või mitte. Eeskätt puudutab see osa süüdistusest, mis puudutav tsiviilkaitseüksuse moodustamist . Selles osas kohus ei olnud päris samal seisukohal, millel oli prokuratuur," ütles Asi.