Järgmisel neljapäeval otsustavad Euroopa riigijuhid ülemkogul, kas Venemaa külmutatud varade tagatisel anda Ukrainale laenu. Euroopa Parlamendi saadik Riho Terras peab eurooplaste veenmisel otsustavaks Saksamaa rolli, kes on Terrase hinnangul praegu Euroopa Liidus kõige jõulisem.

"Sõltub paljuski sellest, kuidas Saksa kantsler ennast järgmisel nädalal kehtestab. Ja kuidas ennast tervikuna Euroopa kehtestab maailmakaardil. Euroopa peab aru saama, et kui see võimalus käest lastakse, siis ameeriklased, hiinlased ja teised ei võta Euroopat üldse enam tõsiselt," lausus Terras.

Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ütles, et külmutatud varade tagatisel Ukrainale laenu andmine tekitab ühel päeval küsimuse, kas need varad konfiskeerida. Mitme Euroopa riigi valitsused pelgavad, et Vene raha võimaliku konfiskeerimise puhul peavad nende riikide maksumaksjad kunagi hakkama seda raha tagasi maksma.

"Küsimus on, kuidas need kulud siis jaotatakse. Väga optimistlike prognooside kohaselt Eesti maksumaksjale jääks kanda 400–450 miljonit eurot, negatiivse stsenaariumi puhul kuni miljard," lausus Madison.

Väljaande Politico andmeil on lisaks Belgiale ka Itaalia, Malta ja Bulgaaria kutsunud Euroopa Komisjoni leidma alternatiivseid võimalusi Vene vara kasutamisele Ukraina toetamisel. Tšehhi ametisse astuv peaminister Andrej Babiš ütles värskes sotsiaalmeediapostituses, et Tšehhi ei anna omalt poolt mingeid garantiisid Ukraina rahastamiseks.

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet ütles, et ülemkogul saab olema pingeline kuni lõpuni.

"Kui ka näiteks Ungari või Slovakkia on vastu, siis neil ei ole piisavalt häält selleks, et otsust blokeerida. Aga kui nendega peaks liituma veel mõni riik, sealhulgas mõni suurem riik, siis seda otsust ei pruugi tulla," lausus Paet.