President Alar Karis jättis 4. detsembril välja kuulutamata riigikogus vastu võetud seaduse, mis oleks seadnud ajateenijatele keelenõude B1-tasemel ehk vabastanud ajateenistusest puuduliku keeleoskusega noored.

Presidendi hinnangul rikuks selline eristamine võrdse kohtlemise põhimõtet.

Esmaspäeval arutas president keelenõude küsimust riigikaitsekomisjoniga.

"Me arutasime seda päris põhjalikult ja mul on rõõm tõdeda, et see on hea sõnum kaitseväele ja ühiskonnale tervikuna. Me kõik, kes me seal olime – riigikaitsekomisjon ja Vabariigi President –, mõistame ühtmoodi seda vajadust," ütles komisjoni esimees Kalev Stoicescu (E200).

Stoicescu rõhutas aga, et seaduse elluviimine on täitevvõimu küsimus.

"Seadusesse me ei saa ju üksikasjalikult kõike kirja panna. Võib-olla saame teha viiteid mingile teisele seadusele. Me ei tea veel, kuidas see kõik välja kujuneb," lisas ta.

Teisipäeval arutavad ajateenijate keelenõuet riigikaitsekomisjon ja põhiseaduskomisjon – peamine küsimus on, kas teha kolmapäeval riigikogu suurele saalile ettepanek võtta seadus vastu muutmata kujul või menetleda seda edasi muudetud kujul.

"Muudetud kujul on see ka siis, kui me näiteks – nagu on tehtud ettepanekuid – eraldame selle sätte ülejäänud seadusest ja menetleme seda eraldi. Ka see on üks variantidest, mis on laual," märkis Stoicescu.

Ka õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole plaan põhiseadusega kooskõlas.

"Riigikogu vastu võetud kaitseväeteenistuse seaduse muudatus näeb ette, et puuduliku eesti keele oskusega kutsealused võivad ajateenistusest kõrvale jääda seni, kuni nad pole omandanud vajalikku keeleoskuse taset. Nii koheldakse põhjendamatult soodsamalt neid kutsealuseid, kes ei oska piisavalt eesti keelt," selgitas õiguskantsler vastuolu.

Stoicescu tõi õiguskantsleri kriitikat kommenteerides välja, et kaitseväeteenistuses on juba mitmeid riiveid – kaitseväkke võetakse kohustuslikus korras vaid mehi, kes kuuluvad teatud vanusegruppi, samuti kehtivad erisused seoses terviseseisundi ja haridustasemega.

"Mille poolest kõik ülejäänud on põhiseadusega kooskõlas, aga see konkreetne keelenõue ei ole? Seal on väga palju küsimusi üleval," märkis ta.

Tali: variandid oleksid ka keelekursused või asendusteenistus

Riigikaitsekomisjoni liige Peeter Tali (E200) rõhutas, et keelenõude kehtestamine on sõjaline vajadus, mitte jonn ega kius.

Kaitsevägi muudab ajateenistuse korraldust alates 2027. aastast nii, et pool aastat toimub üksuste väljaõpe ja pool aastat toimub lahinguvalve.

"Lihtsalt selle poole aasta jooksul ei ole võimalik välja õpetada inimest, kes ei oska üldse eesti keelt või ei oska seda vähemalt tasemel B1," sõnas Tali.

Ühe variandina olukorra parandamiseks tõi Tali välja puuduliku keeleoskusega kutsealuste suunamise keelekursustele. "Aga jällegi – see ei saa olla kaitseväeteenistuse osa. Seda peab tegema keegi teine või siis ette näha, et kui muidu hakkab ajateenistus olema 12 kuud, siis näiteks keelt mittevaldavatele on see 18 kuud. Võib-olla see on ebaõiglane pikkuse mõttes," sõnas ta.

Tali tõdes, et ka kutsealuste suunamine asendusteenistusse oleks variant, mis ei nõua sellist keeleoskust nagu kaitseväeteenistus ega sea ka teisi teenistujaid ohtu.

Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega tehakse kaitseväeteenistuse seaduses muudatus, mille järgi kutsutakse ajateenistusse üksnes need kutsealused, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel.

Kaitseressursside ametist selgitati ERR-ile, et nõude kehtestamine on vajalik, kuna ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid.

Kaitseväest lisati, et umbes viiendik kutsealustest ei oska ajateenistusse saabudes riigikeelt väljaõppes osalemiseks ja teenistusülesannete täitmiseks piisaval tasemel. Seetõttu on kaitsevägi sunnitud korraldama neile sõjalise väljaõppe arvelt keeleõpet.

Pevkur toetab keelenõudest loobumist

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Raimond Kaljulaidi (SDE) sõnul tuleb seadus lahti võtta, sest muutmata kujul pole seda mõtet uuesti vastu võtta.

"Meil ei ole väga teist võimalust, kui see seadus lahti võtta, sellepärast et kui riigikogu võtaks selle muutmata kujul uuesti vastu ja president on eeldatavasti endiselt seisukohal, et see on põhiseaduse vastane, siis järgneks sellele pikk vaidlus ilmselt riigikohtus," lausus).

Keelenõude kehtestamine ajateenijatele on vaid üks punkt selles eelnõus ja Kaljulaidi sõnul on oluline seadus kiirelt vastu võtta. Variante, mida nüüd teha, on tema sõnul kaks.

"Esimene võimalus on see, et ajateenijatele keelenõue kehtestatakse, lihtsalt leitakse selline sõnastus, selline lahendus, et vastuolu põhiseadusega riigipea enam ei näeks. Ja teine võimalus on, et sellest loobutakse," ütles Kaljulaid.

"Sellele küsimusele, milline peaks olema seaduse sõnastus, et riigipea sellega rahul oleks või põhiseadusega vastuolu enam ei näeks, tänasel hetkel mitte keegi vastata ei oska," lisas ta.

Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) toetab keelepunktist loobumist ja selle eraldi käsitlemist.

"Praegu tuleb igal juhul teha see, et parlamendis seadus võtta vastu muudetud kujul ehk võtta välja see keelenõue. Jaanuari-veebruari jooksul loodetavasti saada selgeks, mis me selle keelenõudega täpselt teeme, millised on alternatiivid. Aga sõnum on see, et mitte keegi ei saa jääda ajateenistusest eemale, kellel see kohustus on," lausus Pevkur.

Pevkuri sõnul on variante, mida kaaluda, mitu.

"Esimene variant on see, et nad läbivad kohustusliku keeleõppe enne ajateenistust. Teine variant on, et kui nad ka siis keelt ei oska, siis tekib midagi sarnast, nagu on asendusteenistus. Sellisel juhul oleks mingisugune teine vorm ajateenistusele, kus nad ei läbi sõjalist õpet," ütles Pevkur.

Kaljulaidi sõnul ei ole see aga võimalik ressursipuuduse tõttu.