Oluline Ukraina sõjas teisipäeval, 16. detsembril kell 20.40:

- Euroopa liidrid kinnitasid soovi anda Ukrainale julgeolekugarantiid ja majandusabi;

- Starmer: Tahtekoalitsioonil on plaan vägede paigutamiseks Ukrainasse;

- Kreml: Ukraina pakutud jõuluvaherahu sõltub rahulepingu sõlmimisest;

- Zelenski sõnul ei tunnista Ukraina Donbassi Venemaa osana;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit.

Ukraina reparatsioonide jaoks asutatakse uus Euroopa organ

Euroopa tippametnikud kohtusid teisipäeval, et asutada rahvusvaheline organ, mis hakkab otsustama kümnete miljardite eurode väärtuses reparatsioonide üle Ukrainale Venemaa sissetungi kahjude hüvitamiseks.

Ukraina rahvusvaheline nõuete komisjon hakkab hindama reparatsiooninõudeid ja nende üle otsustama, sealhulgas määrab ka väljamakstava summa.

Organi loomises lepiti kokku teisipäeval Haagis toimunud kõrgetasemelisel tippkohtumisel, millest võtsid osa ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas.

Komisjoni asutamine järgneb niinimetatud "kahjude registri" loomisele, kuhu on juba laekunud üle 80 000 reparatsiooninõude eraisikutelt ja organisatsioonidelt.

Järgmise sammuna luuakse kompensatsioonifond. Pole veel selge, kuidas see protsessi kriitiline osa praktikas toimima hakkab.

Reparatsioonimehhanismi koordineerib Strasbourgis asuv Euroopa Nõukogu.

Hollandi välisminister David van Weel ütles ajakirjanikele, et uue komisjoni asukohaks saab Haag.

Suurbritannia lubas investeerida Ukraina õhutõrje tugevdamisse 800 miljonit dollarit

Toetust kasutatakse õhutõrjesüsteemide ja rakettide ostmiskes. Samuti tugevdatakse Ukraina droonitõrje võimekust. 

Saksamaa kaitseminister teatas veel, et riik annab järgmisel aastal Ukrainale märkimisväärse arvu AIM-9 Sidewinder rakette. See on hk-õhk tüüpi rakett, mida saavad kasutada nii helikopterid kui ka hävitajad. Ukraina on seda laskemoona kohandanud ümber ka maapealsete relvasüsteemide jaoks, vahendas The Kyiv Independent. 

Euroopa liidrid kinnitasid soovi anda Ukrainale julgeolekugarantiid ja majandusabi

Euroopa juhid allkirjastasid esmaspäeval Berliinis ühisavalduse, milles lubasid teha USA-ga koostööd, et pakkuda Ukrainale usaldusväärseid julgeolekugarantiisid ja tuge majanduse elavdamiseks osana sõja lõpetamise lepingust.

"Juhid leppisid kokku, et Ukraina julgeoleku, suveräänsuse ja õitsengu tagamine on lahutamatu osa laiemast Euro-Atlandi julgeolekust. Nad kinnitasid, et Ukraina ja tema rahvas väärivad jõukat, iseseisvat ja suveräänset tulevikku, mis on vaba Venemaa agressiooni hirmust," seisab Saksa valitsuse pressiteenistuse publitseeritud avalduses.

Samas kinnitasid avaldusega ühinenud riikide liidrid, et USA ja Euroopa juhid teevad koostööd, et pakkuda Ukrainale usaldusväärseid julgeolekugarantiisid ja tuge majanduse elavdamiseks osana sõja lõpetamise lepingust.

Avalduse allkirjastanud Saksamaa, Taani, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Hollandi, Norra, Poola, Rootsi, Ühendkuningriigi valitsusjuhid või riigipead ning samuti Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja António Costa ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen väljendasid järgmisi lubadusi:

→ pakkuda Ukrainale jätkusuutlikku ja märkimisväärset toetust relvajõudude arendamiseks, mis peaks rahuajal jääma 800 000 mehe suuruseks, et võimaldada konfliktide ärahoidmist ja Ukraina territooriumi kaitsmist;

→ Euroopa juhitud mitmerahvuseline jõud, mille moodustavad Tahtekoalitsiooni liikmesriigid ja mida toetavad Ameerika Ühendriigid, aitab kaasa Ukraina relvajõudude ülesehitamisele, samuti Ukraina õhuruumi ja meresõidu turvalisusele, eelkõige Ukraina territooriumil läbiviidavate operatsioonide kaudu;

→ luuakse USA juhitud relvarahu jälgimise ja kontrollimise mehhanism rahvusvahelise üldsuse osalusel, et anda varajane hoiatus tulevaste võimalike rünnakute kohta ning tuvastada ja reageerida rikkumistele; samuti on kavandatud mehhanism vastastikuste deeskalatsioonimeetmete jaoks, mida saab rakendada kõigi osapoolte huvides;

→ võetakse õiguslikult siduvad kohustused rakendada meetmeid rahu ja julgeoleku taastamiseks tulevase relvastatud rünnaku korral, kusjuures see võib hõlmata relvajõudude, luure- ja logistilise abi kasutamist, majanduslikku ja diplomaatilist tegevust;

→ partnerid investeerivad tulevikus Ukraina heaolusse, sealhulgas eraldavad märkimisväärseid ressursse taastamiseks ja ülesehitamiseks, sõlmivad vastastikku kasulikke kaubanduslepinguid ja võtavad arvesse vajadust, et Venemaa hüvitaks Ukrainale tekitatud kahju – selles kontekstis külmutati Venemaa varad Euroopa Liidus;

→ partnerid kohustuvad ka resoluutselt toetama Ukraina ühinemist EL-iga.

Muuhulgas märgitakse dokumendis, et territooriumit puudutava otsuse peaks langetama Ukraina rahvas pärast usaldusväärsete julgeolekugarantiide kehtestamist.

Juhid leppisid kokku ka, et mõned küsimused tuleb lahendada läbirääkimiste lõppjärgus ja et nad toetavad president Volodõmõr Zelenskit vajadusel Ukraina rahvaga konsulteerimisel.

"Venemaa peab nüüd näitama oma valmisolekut töötada püsiva rahu nimel, nõustudes president Trumpi rahuplaaniga, ja näitama oma pühendumust võitluse lõpetamisele, nõustudes relvarahuga. Juhid leppisid kokku, et jätkavad surve avaldamist Venemaale, et sundida Moskvat alustama tõsiseid läbirääkimisi," seisab avalduses.

Ühisavaldusele kirjutasid alla Saksamaa kantsler Friedrich Merz, Taani peaminister Mette Frederiksen, Soome president Alexander Stubb, Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Itaalia peaminister Giorgia Meloni, Hollandi peaminister Dick Schoof, Norra peaminister Jonas Gahr Støre, Poola peaminister Donald Tusk, Rootsi peaminister Ulf Kristersson, Suurbritannia peaminister Keir Starmer ning Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa ja Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Avaldusega võivad liituda ka teised riigid.

Starmer: Tahtekoalitsioonil on plaan vägede paigutamiseks Ukrainasse

Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer kinnitas, et Tahtekoalitsiooni riigid on juba koostanud plaani rahuvägede võimalikuks paigutamiseks Ukrainasse.

"Tahtkoalitsiooni osana oli meil poliitiline protsess, mis hõlmas [riikide] liidreid, ja meil oli sõjaline protsess, mis hõlmas sõjalisi planeerijaid. Me ütlesime, et tahame [välja töötada] sõjalised plaanid [julgeoleku tagamiseks] õhus, merel ja maal ning [et tugevdada] Ukraina enda võimekust," ütles Briti peaminister parlamendi komisjonide esimeestega kohtudes, vahendas väljaanne APA.

"Nüüd on meil iga valdkonna jaoks sõjaline plaan olemas. Vajadusel hõlmab see ka maapealset vägede paigutamist, kuid praegu on prioriteet see, kas suudame saavutada õiglase ja püsiva rahu," lisas Starmer.

Briti valitsusjuhi sõnu vahendanud Ukraina väljaanne RBC-Ukraine märkis, et läbirääkimised välisriikide sõjaväekontingendi paigutamisest Ukrainasse on kestnud juba mõnda aega. Enam kui 30 riigist koosneva Tahtekoalitsiooni liikmed jagunevad kolme rühma: need, kes on valmis vajadusel oma vägesid Ukrainasse saatma, need, kes ei ole valmis, ja need, kes pole veel otsustanud.

Praegu on teada, et Ukrainasse on valmis oma vägesid saatma Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, Norra, Balti riigid, Holland ja Austraalia.

Kreml: Ukraina pakutud jõuluvaherahu sõltub rahulepingu sõlmimisest

Venemaa teatas teisipäeval, et Ukraina pakutud jõuluvaherahu kehtestamine sõltub sellest, kas rahuleping sõlmitakse või mitte.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Kiiev toetab relvarahu ideed jõuluperioodil, eriti mis puudutab energiataristu ründamist.

Sellekohasele küsimusele vastanud Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles: "Küsimus on nüüd selles, kas me, nagu president (Donald) Trump ütleb, jõuame kokkuleppele või mitte."

Peskovi sõnul on Venemaa osalemine sellises vaherahus ebatõenäoline, kui Ukraina keskendub pigem lühiajalistele, tema sõnul teostamatutele lahendustele, mitte aga püsivale kokkuleppele.

"Me tahame rahu. Me ei taha vaherahu, mis annaks Ukrainale hingamisruumi ja aega valmistuda sõja jätkamiseks," ütles Peskov ajakirjanikele.

"Me tahame selle sõja lõpetada, saavutada oma eesmärgid, kindlustada oma huvid ja garanteerida rahu Euroopas tulevikuks. Seda me tahame," lisas ta.

Peskov ütles, et Moskva ei ole veel näinud üksikasju Ukrainale NATO-stiilis julgeolekugarantiide ettepanekute kohta, mida Washington olevat USA ja Euroopa ametnike sõnul pakkunud.

Zelenski sõnul ei tunnista Ukraina Donbassi Venemaa osana

Ukraina ei kavatse tunnistada Donbassi Venemaa osaks ei de jure ega de facto, ütles president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval ajakirjanike küsimustele vastates.

Presidendi sõnul ei soovi Ukraina Donbassi Venemaale loovutada ja seetõttu püüab USA leida kompromissi.

"Me ei taha oma Donbassist loobuda. Ameeriklased tahavad leida kompromissi ja nad pakuvad vabamajandustsooni. Rõhutan veel kord, et vabamajandustsoon ei tähenda, et see on Venemaa juhtimise all," rääkis Zelenski.

Ukraina president tunnistas, et territooriumide küsimus on praegu Ameerika Ühendriikidega peetavatel läbirääkimistel peamine teema, kuid konsensust selles osas pole.

"Me ei tunnista Donbassi ajutiselt okupeeritud osa Venemaa omana ei de jure ega de facto. Kuid sellegipoolest arutame territooriumi küsimust. Teate, et see on üks võtmeküsimusi ja meil pole selles veel konsensust," rääkis Ukraina liider.

Zelenski märkis, et kõneluste ajal tõstatati eraldi ka sõja tõttu kodu kaotanud sisepõgenike küsimus. Riigipea lisas, et jutt käib siin suurtest summadest – kümnetest miljarditest dollaritest, täpsemalt umbes ligikaudu 80 miljardist.

"Ukraina vajab sobivaid hüvitusmehhanisme, et ukrainlased tahaksid Ukrainas elada ja neil oleks selleks reaalsed võimalused," sõnas president.

Samuti tõstatati riigipea sõnul langenud sõdurite perede toetamise küsimus.

"Iga sõjas hukkunud sõdur on meie kangelane," rõhutas Zelenski.

Kuigi president tunnistas, et riigil on äärmiselt raske sellist rahalist vastutust kanda, lubas ta, et Ukraina täidab need kohustused. "Me maksame kõige eest. See on meie moraalne kohus. Isegi ilma välise toetuseta teeme seda," kinnitas Zelenski.

Samal ajal ennustas Ukraina president, et tõenäoliselt ei nõustu Venemaa režiimi juht Vladimir Putin USA rahuplaani tehtud muudatusi aktsepteerima.

"Kui Putin lükkab kõik tagasi, siis tekib turbulents," ennustas Zelenski.

President ei välistanud, et kui Putin hävitab kõik diplomaatilised võimalused ja soovid – Ukraina ja ka Euroopa omad –, siis USA avaldab agressorriigile survet sanktsioonidega ja annab Ukrainale rohkem relvi.

"Ameeriklased tahavad sõja kiiret lõppu. Meile on oluline kvaliteet. Kui kiirus ja kvaliteet langevad kokku, siis oleme me selle poolt," kinnitas Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1150 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 190 620 (võrdlus eelmise päevaga +1150);

- tankid 11 421 (+9);

- jalaväe lahingumasinad 23 737 (+6);

- suurtükisüsteemid 35 172 (+67);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1570 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1261 (+0);

- lennukid 432 (+0);

- kopterid 347 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 91 219 (+442);

- tiibraketid 4073 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 2 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 70 182 (+177);

- eritehnika 4026 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.