Näiteks on järelevalvest rääkivas peatükis kirjas, et väärteomenetluse läbiviimise lihtsustamine ja digitaliseerimine on vajalik, sh automaatse liiklusjärelevalve võimaluste kasutamise suurendamine, et muuta protsessid kiiremaks ja efektiivsemaks.

"Liiklusjärelevalve peab olema fokusseeritud ohtliku käitumise ennetamisele ja ohutusnõuete järgimisele. Tõhusus saavutatakse automaatse järelevalve võimaluste kasutamise läbi," seisab eelnõus.

Samuti on tegevussuuna "ohutu liikleja" üheks tulemusnäitajaks märgitud "automaatse järelevalvega varustatud mõõtepunktide arv".

Värskes eelnõus ei ole kasutatud mitte ühtegi korda sõna "kaamera".

5. detsembril taristuminister Kuldar Leisi poolt allkirjastatud eelnõus versioonis oli keskmise kiiruse kaamerate kasutamine endiselt sees.

Kliimaministeeriumi kommunikatsiooninõunik Martin-Erich Torjus ütles ERR-ile kolmapäeva õhtul, et keskmise kiiruse kaamerate kasutamine eemaldati 8. detsembril eelnõust.

"Liiklusohutusprogrammi eelnõus oli keskmise kiiruse mõõtmise meede sees, kuid see eemaldati viimases menetlusetapis saadud tagasiside pinnalt. Seega homme (neljapäeval - toim.) valitsuse poolt kinnitamisel olev versioon ei näe ette keskmise kiiruse mõõtmist," ütles Torjus.

Ginter: meede jäeti alles, aga sõna võeti ära

Keskmise kiiruse kaamerate teemat aktiivselt kommenteerinud ja hinnanud vandeadvokaat Carri Ginter ütles, et eelnõu on endiselt probleemne.

"Kuues kolonn tegutseb edasi ignoreerides demokraatlikult valitud rahvaesindajate otsust. Liiklusohutuse programmi viimast versiooni lugedes jäi silma üks põhimõtteline probleem, millel on selge demokraatlik mõõde. Avalikus arutelus ja poliitilistes selgitustes on demokraatlikult valitud esindajad korduvalt öelnud, et keskmise kiiruse kaameraid (vahemaakaameraid) ei tule. Viimases eelnõu versioonis ongi vastav termin kadunud. See võib jätta mulje, et kriitikutele on vastu tuldud. Sisuliselt ei vasta see aga tõele," rääkis Ginter.

"Kaamerad ei ole programmist välja jäetud – need on alles, aga ära peidetud. Ehk lootuses, et rahvaesindajad on rumalad? Kaamerad on peidetud üldisemate mõistete alla, nagu "automaatne järelevalve", "kiirusjärelevalve mahu suurendamine", "andmepõhine juhtimine" ja "ennetav liiklusohutus". Seletuskiri viitab samal ajal otseselt keskmise kiiruse mõõtmisele kui ühele tõhusale meetmele, tuginedes avaliku arvamuse uuringutele," kommenteeris ta.

Ginteri sõnul on oluline mõista, et maanteedel ei ole olemas muud realistlikku automaatse kiirusjärelevalve vormi, mis kataks pikki lõike ja toimiks püsivalt, kui just keskmise kiiruse mõõtmine. "Sõnastuse muutmine ei muuda tehnilist ega õiguslikku reaalsust," rõhutas ta.

Veelgi problemaatilisem on tema sõnul see, et konkreetsete meetmete rakendamine on viidud iga-aastastesse elluviimiskavadesse, mille kinnitab valitsuse liikluskomisjon, mitte riigikogu. "See tähendab, et sisuline otsus kaamerate mahu ja kasutuse kohta tehakse ilma parlamentaarse otsuse ja avaliku poliitilise vastutuseta," ütles Ginter.

"Demokraatlik probleem ei ole selles, kas keskmise kiiruse kaamerad on head või halvad. Probleem on selles, et avalikkusele öeldakse üht, samal ajal kui tekstis tehakse teine asi – lihtsalt vaiksemalt ja tehnilisemalt. Ja kõige suurem probleem on see, et ka selged juhised saanud ametnik otsustab, et eirab neid. On eriti küüniline oodata, et valitsuse vahetusel saab ametnik ikka teha, mida tema õigeks peab. Lühidalt: meede jäeti alles, aga sõna võeti ära," ütles Ginter kokkuvõtteks.

Kliimaministeeriumi asekantsler: automaatne järelevalve ei tähenda keskmise kiiruse mõõtmist

Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu ütles ERR-ile, et liiklusohutusprogrammi viimases versioonis sisalduvad viited automaatsele järelevalvele ei tähenda keskmise kiiruse mõõtmist.

"Automaatse järelevalve all peetakse silmas kasutusel olevaid või laiendatavaid lahendusi, nagu (teisaldatavad) kohtkiiruskaamerad, fooririkkumiste tuvastamine või näiteks ühissõidukiraja automaatkontroll, mida on Tallinna linn juba ka katsetanud," ütles Salmu. 

"Keskmise kiiruse mõõtmist ei ole võimalik rakendada tagaselja ega programmis olevate "peidetud punktide" kaudu – selle kasutuselevõtt eeldab õigusaktide muudatusi ning eraldi poliitilist otsust," rõhutas Salmu. 

"Tegemist on strateegilise programmiga, mis seab üldised eesmärgid ja suunad liiklusohutuse parandamiseks. Programmi rakendamine toimub elluviimiskavade kaudu, mille kinnitab valitsuse liikluskomisjon mitmete ministrite osalusel," ütles Salmu veel.

Taristuminister: keskmise kiiruse kaameraid ei tule

Taristuminister Kuldar Leis (RE) ütles valitsuse pressikonverentsil, et keskmise kiiruse kaameraid ei tule.

"Keskmise kiiruse kaameraid ei tule ja kinnitatud liiklusohutusprogrammis neid sees ei ole mingil moel, punkt," ütles Leis.

Leisi sõnul ei saa siin otsida ka mingisugust ametnike salajast tegevust, sest õigusloomes ongi tavapärane, et see, mis on väljatöötamise ajal või kooskõlastusringil ei pruugi olla lõplik kinnitamisele minev versioon.

Liiklussurmadeta Eesti aastaks 2035

Valitsus teatas, et liiklusohutusprogrammi 2026–2035 eesmärk on järjepidevalt vähendada liiklusõnnetustes hukkunute ja raskelt vigastatute arvu ning liikuda pikaajalise sihini saavutada liiklussurmadeta Eesti aastaks 2050.

Aastaks 2035 on vahe-eesmärk, et kolme aasta keskmisena ei hukkuks liikluses rohkem kui 22 inimest ega saaks raskelt vigastada rohkem kui 272 inimest. See tähendab, et hukkumisi oleks ligi kolm korda vähem ja raskeid vigastusi ligi kaheksa korda vähem kui eelmisel aastal.

Programmi fookuses on eelkõige vähemkaitstud liiklejad – eriti jalakäijad ja lapsed. Aastaks 2035 ei tohi liikluses hukkuda ükski alla 16-aastane laps ning asulaliikluses ei tohi hukkuda ükski jalakäija.

Liiklusohutuse parandamiseks lubab riik panustada turvalisemasse taristusse, ohtlike lõikude kiiruste alandamisse ja süstemaatiliste rikkujate ohjeldamisse, samal ajal kui iga liikleja saab oma käitumisega panustada ohutumasse liiklusesse.

Tutvu eelnõuga täies mahus