Euroopa Liidu juhid leppisid kokku Ukrainale järgmise kahe aasta jooksul 90 miljardi euro suuruse laenu andmises. Veel mõne aja eest oli üleval idee, et Euroopa Keskpank võiks garanteerida seda laenu, kuid keskpank seda teha ei saa.

Madis Müller, kes kuulub ka Euroopa Keskpanga nõukokku, pidas kahetsusväärseks, et riigijuhid ei saavutanud esialgu loodetud kokkulepet Venemaa külmutatud varade kasutamise osas, kuid Ukrainale antav 90 miljardit eurot on tema hinnangul siiski päris arvestatav summa.

Mülleri sõnul on Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde Ukraina suhtes igati toetav, kuid Euroopa Liidu aluslepingud ja põhikiri ei luba keskpangal olemuslikult valitsuse kulutusi, mis on valitsuste ülesanne kanda, endale võtta.

"Ja kuna eelarvetoetuse pakkumine või laenu garanteerimine selgelt ei ole aluslepingute, Euroopa Keskpanga põhikirja kohaselt keskpanga ülesanne, pigem on lausa selge keeld, et me ei tohi selliseid asju teha, siis seda on pidanud ka Euroopa Keskpank viitama," tõdes Eesti keskpanga juht.

Ta lisas, et keskpankurid loodavad mõistagi, et Ukrainale hädavajaliku toetuse pakkumiseks vajalikud lahendused leitakse.

Seda, kas pigem peetakse mõistlikuks võtta kõigi liikmesriikide ühislaen või võtab iga riik eraldi laenu, ei osanud Müller öelda, märkides, et ei ole neile aruteludele nii lähedal olnud ega tea, millised võimalused on riigijuhtide kohtumistel arutlusel olnud.

"Selge on see, et kui me [tahame] kiiresti tuge pakkuda Ukrainale, suhteliselt kiiresti see finantseering kokku saada ja laenud korraldada, siis teha seda keskselt ja kõigi nimel, ma arvan, on operatiivsem ja tõenäoliselt kokkuvõttes ka soodsam," rääkis Müller.

Küsimus on tema sõnul ka õiguslikus pooles, kuid keskpanga juhi hinnangul võib olla isegi lihtsam laen ühiselt võtta kui loota, et kõik riigid seda õigeaegselt ise suudavad teha.

Eesti osa laenust võib olla paarsada miljonit eurot

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles, et Eesti igal juhul ainult võidab EL-i otsusest, ka rahaliselt.

"Isegi Holland on seda arvutanud ja leidnud, et parem on kaitsekulusid kasvatada, Ukrainat toetada, kui mitte midagi teha ja taluda agressiooni," sõnas Ligi. "See on nii rahaliselt kui ka fundamentaalselt, kultuuriliselt demokraatiale, kogu liberaalsele ühiskonnale päris oht ja ka rahaliselt väljendatav oht, mida Putin ja Venemaa endast kujutavad."

Otsuse teksti Ligi sõnul alles hakatakse analüüsima ja sellele hinnangut andma, kuid selle laenu eest tuleb hakata intressi maksma. Kui Vene varad oleks üle võetud, siis poleks seda pidanud tegema. Siiski on positiivne, et laen võetakse Euroopa Liidu eelarve tagatisel ja nüüd tuleb hakata vaatama, kuidas see riigiti jaotub.

Ta lisas, et Eesti kanda jääva osa täpset summat ei ole veel teada, kuid juttu on olnud paarisajast miljonist eurost.

Eesti Panga nõukogu esimees Urmas Varblane selgitas, et tegu pole esmakordse laenuvõtmisega Euroopa Liidul. Midagi analoogilist tehti ka Covidi ajal, kui laenu võeti 800 miljardit eurot aastani 2058. Kuna praegu on Euroopa Liidu järgmise perioodi eelarve tegemise aeg, siis tuleb tema sõnul arvesse võtta, et sinna lisandub see lisakohustus, mis omakorda tähendab, et eri liikmesriigid saavad vähem raha.

"Kui me vaatame ka praegu üldpõhimõttena kokku lepitud suurusjärk, mis on 90 miljardit eurot, siis see on vähem kui pool Euroopa Liidu aastasest SKP-st. Nii et kui küsimuse all on julgeoleku kaalutlused, siis see on kindlasti vajalik samm," sõnas Eesti Panga majanduspoliitika osakonna juhataja Rasmus Kattai.

Küsimusele, kas sellel stsenaariumil on ka mingid riskid, vastas Ligi, et õiguslikud riskid on alati.

"Ma ei tea, mis rahvusvahelised kohtud otsustavad sõjakuritegude puhul, aga seda riski, et see otsus halb oli, ei ole, sest kui Ukraina edasi võitleb ja me Ukrainat saame aidata, siis Eesti ja Eesti majandus võidab kõvasti sellest, ja meie julgeolek igal juhul," lausus Ligi.