Euroopa Komisjoni plaan paneks inimesed rotte ja hiiri eristama

Euroopa Komisjon plaanib piirata ohtlike hiiremürkide kasutamist kodumajapidamistes. Kui muudatus jõustub, siis ei tohiks siseruumides hiirte tõrjeks enam mürksööta kasutada ning loota tuleks lõksudele, rottide mürgitamist piirang ei mõjutaks ning nendest lahti saamiseks võiks samu vahendeid edasi kasutada.
Helen Sulg Eesti terviseameti kemikaaliosakonnast selgitas ERR-ile, et plaanitav muudatus puudutaks antikoagulantse toimeainega mürksöötasid, mida seni on kasutatud nii rottide kui ka hiirte vastu. Need mürgid jäävad poelettidele küll alles, kuid tavatarbija jaoks muutuks see, kuidas neid on lubatud kasutada.
"Üks, mida piiratakse ja mis tavatarbijat puudutab, ongi selliste mürkide kasutamine hiirte vastu siseruumides, näiteks keldrites. Seal enam ei tohi selliseid mürke kasutada," ütles Sulg.
Hiiremürkide kasutamist soovib Euroopa Liit piirata, sest need on ohtlikud ja võivad põhjustada inimestel vähki või mõjutada viljakust.
Hiirte püüdmiseks siseruumides sobib kemikaalivaba alternatiivina näiteks hiirelõks, tõdes Sulg.
Loomaarst Madis Leivits rääkis, et närilistele mõeldud mürkidega on ka see häda, et need jõuavad lõpuks ka teiste loomadeni, röövlindudest kasside-koerteni.
"Tihtipeale närilised, kes seda söövad, ei sure kohe ja selleks, et nad sureksid, peaksid nad mürki mitu korda sööma. Selle aja jooksul nad muudavad oma käitumist ja hakkavad ringi kondama. Niiviisi on nad tegelikult oluliselt lihtsam saakobjekt nendele loomadele, kes tarvitavad närilisi toiduks ja kes tegelikult looduslikult on ka meie liitlased võitluses näriliste vastu," ütles Leivits.
Helen Sulg terviseametist ütles, et kuigi hiirte mürgitamiseks neid mürke enam ei tohiks kasutada, jääks tavatarbijale alles õigus kasutada samu mürke rottide mürgitamiseks. "Rottide puhul leitakse, et lõks ei ole piisav alternatiiv, sest rotid on ettevaatlikumad loomad. Rottide vastu tohivad tavatarbijad selliseid mürke ka tulevikus kasutada," ütles ta.
"Praktilise poole pealt on muidugi keeruline, kuidas tavatarbija suudab tuvastada, kas tal on keldris rott või hiir," tõdes Sulg.
Tulevikus poodi minnes ongi tooted teineteisest Sule sõnul ehk paremini eristatud. Ehk siis pakendi sisu võib jääda samaks, aga muutub etikett – toode, mis varem mõeldud nii rottide kui ka hiirte mürgitamiseks, on nüüd justkui vaid rottidele.
"Kui praegu on toote peal kirjas, et see sobib kasutada hiirte ja rottide vastu siseruumides – hiirte jaoks kasuta seda kogust, rottide jaoks seda –, siis tulevikus on see müügil ainult rotimürgina. Sa lähed poodi ja vaatad, et seal on rotimürk müügis. Kui sul on midagi vaja hiirte vastu, siis sa ostad toote, mis toimib hiirte vastu," ütles Sulg.
Liikmesriikidelt kogutakse selle plaani kohta praegu veel arvamusi ja mingit kokkulepet Euroopa Liidus ei ole. Jõustuda võiks see piirang Helen Sule sõnul millalgi järgmise aasta teises pooles.








