Toom rõhutas, et rahvusvahelise õiguse rikkumise ees ei saa silma kinni pigistada.

"Me ei saa Venezuelas toimunut muuta, saame väljendada oma seisukohta, kuid enamik poliitikuid väldib seda mingil põhjusel. Riigi puhul, kes Ukraina kontekstis rõhutab pidevalt rahvusvahelise õiguse olulisust, on see kummaline silmakirjalikkus. Minu arvates pole see kuigi tark," ütles Toom pühapäeval ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.

Välisminister Margus Tsahkna (E200) ja Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase avaldused, et Eesti ja Euroopa Liit ei pea Nicolás Madurot Venezuela seaduslikuks presidendiks, näivad Toomi sõnul olevat koordineeritud poliitiline reaktsioon.

"Näib, et Tsahkna, Kallas ja veel keegi leppisid kokku, mida öelda. Täna hommikul oli naljakas lugeda Briti peaministri sõnu, kes oleks justkui tsiteerinud Tsahknat. Seda on raske uskuda. Pigem on vastupidi," lausus ta.

"Arvan, et see on juhtum, kus mõistame, et me ei saa midagi teha, sest Ameerika Ühendriigid kasutavad jõudu, mida meil ei ole. Ja me üritame teha halva mängu juures head nägu. Tõenäoliselt ongi see nii," lisas Toom.

Ta märkis, et maailmas on küllaga presidente, kelle legitiimsust lääneriigid ei tunnista. "See on libe tee. Peame lõpetama rahvusvahelisest õigusest rääkimise ja vaatama tõele näkku – elame täiesti teistsuguses maailmas, kus maksab jõud. Ja Eesti ei saa end selles maailmas turvaliselt tunda," rõhutas Toom.

Rääkides Margus Tsahkna üleskutsetest demokraatlikuks võimuvahetuseks Venezuelas, ütles Toom, et on oluline, et see toimuks ilma ohvriteta.

"Teame, et tänapäeval on igal rahval väga raske end diktaatorist vabastada. Just seda meie poliitikud venelastelt ootavadki. Nad räägivad pidevalt, et venelased peavad [Vladimir] Putini kukutama. Kuid see pole nii lihtne. See toimub välise sekkumisega," sõnas Toom.

"Mis puutub demokraatlikku üleminekusse, siis on tähtis, et see oleks võimalikult veretu ja kaasaks võimalikult palju Venezuela rahvast, kuid isegi nende seas pole olukorra suhtes selget seisukohta. Kui vaatame naabrite ja kogu poolkera reaktsiooni, pole ma näinud kedagi, kes kiidaks Donald Trumpi tema tegude eest. Oleme väga tõsiste protsesside alguses. Pole veel selge, kuidas need arenevad. Kuid demokraatiast rääkida on praegu liiga hilja," lausus ta.

Toom kommenteeris ka oma vastuolulist sotsiaalmeediapostitust, milles küsis: kui Trump võib okupeerida Venezuela, siis miks ei või Putin okupeerida Ukrainat?

"See saab Kremlile lisaargumendiks – kui USA võib seda teha, miks siis meie ei või? Paljud Eesti eksperdid nõustuvad minuga selles. Kui sellised asjad juhtuvad, tuleb olla valmis, et neid kasutatakse mingisuguse pretsedendi õigustamiseks," rääkis Toom.

Toomi hinnangul peab Eesti valitsus lõpetama enda lohutamise mõttega, et Ameerika Ühendriikide kõige lojaalsema liitlase staatuse hoidmine tagab iseenesest julgeoleku.

"Peame mõistma, et see pole nii. Suhted võivad olla millised tahes ja võime öelda, et meid kuulatakse, kuid geopoliitika on olemas ja see on meile äärmiselt ebasoodne. Vajame liitlast, kuid küsimus on selles, kas see liitlane on Donald Trump," rõhutas eurosaadik.

"Arvan, et peame olema pragmaatilised ega tohi end pidevalt petta NATO 5. artikliga, sest 70 aasta jooksul pole seda kordagi aktiveeritud. Eesti kui riik peaks olema eelkõige huvitatud tugevast Euroopast. Ja me näeme, et Ameerika Ühendriigid pole tugevast Euroopast huvitatud," lisas Toom.

Kommenteerides riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi (SDE) väidet, et sellised USA operatsioonid on osa ajaloolisest tavast, nõustus Toom, et rahvusvaheline õigus on praegu kriisis.

"Rahvusvahelise õiguse kasutamiseks ja sellest rääkimiseks on vaja moraalset autoriteeti. Aga kui pigistame selle rikkumise ees silma kinni, võtame endalt selle moraalse autoriteedi," ütles Toom.

"Usun, et me lihtsalt ei suuda ilma rahvusvahelise õiguseta pragmaatiliselt ellu jääda, sest kui anname vaikiva või selgesõnalise nõusoleku selle rikkumiseks, peame mõistma, et ühel päeval maksab see meile kätte. Sest meie kui geopoliitiline subjekt ei huvita kedagi. Meiega ei arvestata, kui seadustame tugevama õiguse. Peame mõistma, et maailmas, kus valitseb tugevama õigus, langeme varem või hiljem paratamatult saagiks," ütles Toom lõpetuseks.