Eesti elektritarbimine oli möödunud aastal 7,9 teravatt-tundi, mis on samas suurusjärgus 2024. aastaga, näitavad Eleringi andmed.

Enefiti energiakaubanduse juhi kohusetäitja Tiit Hõbejõgi ütles ERR-ile, et tarbimismahtu kahandasid kindlasti soojemad õhutemperatuurid, sest talv oli pehme, kuid seda tasakaalustas üleüldine elektrifitseerimise kasv, näiteks elektrile üleminek transpordivaldkonnas.

"Ainuüksi Enefiti elektriautode laadimisvõrgus kasvas laadimise maht enam kui kaks korda," tõi Hõbejõgi välja.

Praegu on Eesti selgelt elektri importija, ehkki aastaks 2035 on seatud siht, et elektrienergia eksport ja import oleksid tasakaalus. Mullu importis Eesti Electricitymapsi andmetel aastas kulunud elektrist 46 protsenti Soomest.

Estlink 2 lülitus mullu jaanuari lõpus rikke tõttu välja ning uuesti sai see töökorda alles enne jaanipäeva, kuid sellest hoolimata ületas Soomest imporditud elekter 2024. aasta kogust – toona oli selle osakaal Eesti tarbimisest 36 protsenti.

Soomes tuleb 37 protsenti tarbimisest tuumaenergiast. Eestis toodetavast elektrist moodustab suurima osa ehk 14 protsenti põlevkivi, mis andis aastas 1,4 teravatt-tundi, ehkki võrreldes eelnenud aastaga oli selle osakaal kolme protsendi võrra väiksem.

13 protsenti tarbimisest ehk 1,3 teravatt-tundi andis Eestis tuule- ja 11 protsenti ehk 1,1 teravatt-tundi päikeseenergia. Nii gaas kui ka biomass moodustasid tarbimisest viis protsenti ehk 0,5 teravatt-tundi.

Eesti elektrieksport toimus ennekõike Läti suunal, kuhu liikus 14 protsenti ehk 1,45 teravatt-tundi elektrit.

Elektri hind oli mullu Eestis keskmiselt 80,39 eurot megavatt-tunni eest ning võrreldes 2024. aastaga langes see 6,86 euro võrra megavatt-tunni kohta.

Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets tõi sotsiaalmeedias põhjustena välja Eesti-Läti ülekandevõimsuste piiramist 525 megavati võrra sagedusjuhtimiseks ning ka pehmet talve.

Soomes oli keskmine elektri hind möödunud aastal ligikaudu poole odavam ehk 40,49 eurot megavatt-tunni kohta.

Alanud aastal on Hõbejõe sõnul elektri hinna oluliseks mõjutajaks Eesti-Läti vahelise elektriühenduse piirang.

"Selle tõttu jääb Põhjamaade soodsam elekter suuremas mahus Eestisse ning hoiab siinse hinna ülejäänud Baltikumist mõnevõrra madalamal," sõnas Hõbejõgi.

Durejko: Eesti ostab elektrit kallilt ja müüb välja odavalt

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko rääkis äsjases intervjuus Delfile, et Eesti energeetika ärimudeli probleem on kallis elektri sisseost ja odav eksport.

"2025. aastal eksportisime 98 000 megavatt-tundi hinnaga keskmiselt 29,6 eurot megavatt-tund. Sisse ostame ligi 43 protsenti tarbimisest, aga maksame naabritele selle eest keskmiselt 90 eurot megavatt-tund. Ehk me ostame kallilt ja müüme odavalt. Ärimudelina on see Eesti energeetika vaates täiesti negatiivne," ütles Durejko.

"Võrdluseks: lätlased ekspordivad oma hüdroenergiat, kui elektri hind on kõrge, ja ostavad [elektrit] sisse, kui on odav. Nende bilanss on palju rõõmsam," lisas Durejko. "Meil ei ole praegu valikuid, mille abil elektri keskmist hinda alla saada – põlevkivi on kallis, gaas on kallis."

Estlink 2 rike mõjutas elektri hinda pikalt

Eesti Energia andmed näitavad, et mullu jaanuaris maksis elekter Eestis keskmiselt 9,2 senti kilovatt-tund. Hinda mõjutas aastataguses jaanuarikuus tuuleenergia toodangu kahanemine, Estlink 2 elektriühenduse katkestus ning suurem tarbimine, mille tingis küm ilm.

Veebruaris kerkis elektri hind 65 protsenti jaanuarist kõrgamaks ehk 15,2 sendini kilovatt-tunni eest. 2024. aasta veebruariga võrreldes maksis elekter mullu veebruaris ligi kaks korda rohkem ja Eesti Energia selgitas seda rohke fossiilkütuste kasutusega kogu Baltikumis, madala tuuletoodanguga, ülekandevõimsuse piirangutega ning ka külmast ilmast tingitud suure tarbimisega.

Ühtlasi oli veebruar kuu, mil Balti elektrisüsteem desünkroniseeriti Venemaast ja sünkroniseeriti Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Märtsis langesid elektrihinnad veebruariga võrreldes 41 protsenti ja keskmiselt maksis elekter Eestis 9,02 senti kilovatt-tunni kohta. Soodsama hinna tõi Balti riikides kasvanud tuuletoodang, väiksem küttenõudlus ning päikeseenergia lisandumine. Siiski jäi elektri hind võrreldes 2024. aasta märtsiga 32 protsenti kallimaks ja selle põhjuseks oli ülekandevõimsuste puudumine Baltikumi piirkonnas ning peaaegu poole väiksem Läti hüdroenergia toodang.

Aprillis langesid elektrihinnad veelgi, võrreldes märtsiga olid need 19 protsenti odavamad – 7,33 senti kilovatt-tunnilt. Hinnalanguse tõi küttenõudluse vähenemine ning kõrge päikese- ja tuuletoodang kogu Baltikumis.

Võrreldes 2024. aastaga maksis elekter aprillis pea viiendiku võrra rohkem, ehkki Estlink 2 ühendus puudus nii toona kui ka möödunud aasta aprillis. Eesti Energia selgitas seda Läti hüdroenergia toodangu rekordmadalat tasemega, mis kergitas vajadust kallimate, fossiilkütustel põhinevate allikate järele. Nende hind on otseselt seotud maagaasi hinnaga, kuid gaasi hind kerkis järjepidevalt, tõstes nii ka elektri hindu Balti riikides.

Mais maksis elekter keskmiselt 6,8 senti kilovatt-tunni eest. Võrreldes aprilliga langes selle hind kaheksa protsendi võrra, sest maagaasi hind langes, samas kui Leedus ja Eestis toodeti palju taastuvenergiat ning Lätis hüdroenergiat.

Juunis olid viimaste aastate suuremad hinnakõikumised

Juunis langes elektri hind võrreldes maiga 39 protsenti ja see maksis 4,1 senti kilovatt-tunnilt. Seejuures langes elektri hind neljandat kuud järjest. Hinnalanguse tõid peamiselt Baltikumi tuuletoodangu märkimisväärne kasv, ootamatult suurenenud hüdrotoodang ja rekordmadal fossiilkütustel põhinev elektritootmine.

Vaatamata madalale hinnatasemele oli juuni üks Balti riikide viimaste aastate kõige suuremate hinnakõikumistega kuu: turuhind jäi vahemikku -0,5 kuni 8,7 senti kilovatt-tunni kohta. Kõikumisi leevendas aga Estlink 2 ühenduse turule naasmine 19. juunil.

Juulis langes elektri hind Eestis võrreldes juuniga 11 protsenti ja see maksis keskmiselt 3,7 senti kilovatt-tunni eest. Võrreldes 2024. aasta juuliga oli elektri hind südasuvel ligi 63 protsenti madalam. Põhjuseks oli tugev päikeseelektritoodang, Läti keskmisest kõrgem hüdroenergia toodang ja Estlink 2 ühenduse taastumine.

Augustis päikeseenergia toodang vähenes ning mitmes Skandinaavia tuumajaamas tehti plaanilist hooldust. Hüdroenergia toodang langes samuti ning seetõttu tuli rohkem toetuda impordile ja fossiilsele tootmisele, mis kergitas elektri hinda Eestiski märkimisväärselt. See maksis keskmiselt 7,7 senti kilovatt-tunni eest.

Septembris kerkis elektri keskmine hind Eestis 8,1 sendini kilovatt-tunni kohta, olles augusti hinnast ligi viis protsenti kallim. Hinnatõusu põhjustasid mitu tegurit: päikeseenergia tootmine langes kogu Baltikumis pilvisema ilma ja valge aja lühenemise tõttu, Estlink 1 oli suure osa kuust rikkis ning Läti hüdroenergia toodang vähenes.

Oktoobris kerkis hind võrreldes septembriga 11 protsendi võrra ja see maksis keskmiselt 8,98 senti kilovatt-tunni kohta. Hinnatõusu peamisteks põhjusteks võrreldes eelnenud kuuga olid Baltikumi päikeseenergia tootmise vähenemine, hooajaline temperatuurilangus, mis suurendas küttevajadust, ning tavapärasest väiksem tuuleenergia toodang Eestis. Lisaks oli ühendus Lätiga piiratud, mis vähendas Leedus toodetud tuuleenergia sissevoolu.

Novembris olid ilmad külmemad, küttevajadus kasvas ning nõudlus elektriturul samuti. Keskmine elektri hind oli Eestis 9,6 senti kilovatt-tunni eest, mis on seitse protsenti kõrgem kui oktoobris ja ligi 16 protsenti kõrgem kui 2024. aasta novembris. Hinnatõus tulenes sellest, et kehvemate tuuleolude tõttu vähenes tuuleenergia tootmine ja rohkem kasutati fossiilkütustel töötavate jaamade toodangut.

Detsembris maksis elekter keskmiselt 7,4 senti kilovatt-tunni eest. Keskmine elektri hind oli seega ligi veerandi võrra odavam kui novembris, põhjuseks peamiselt piirkonna väga tugev tuuletootmine ning soodsa elektri import Soomest.

Tuuleenergia kattis detsembris üle viiendiku kogutarbimisest, impordi osakaal oli seejuures 49 protsenti, mis on kõrgeim detsembrikuu tase viimase kümne aasta jooksul.