Tallinna linnavalitsus uurib võimalusi peatada uue suurhaigla projekteerimine. Abilinnapea Riina Solman (Isamaa) ütles, et pärast seda, kui valitsus on öelnud, et riik Tallinna haigla rajamist toetada ei saa, kulutaks linn 27 miljonit eurot tühja ilma tagatiseta, et hoone üldse kunagi valmib. Praegu linn analüüsib, kas juriidiliselt on võimalik projekteerimisleping ennetähtaegselt lõpetada.

"Seda on hea teada, ma ei teadnudki sellist aspekti. Räägin esialgu kui Tallinna maksumaksja. Kui ma nägin projekteerimishanget ja seda summat, siis mind ka ehmatas. Ühelt poolt on Tallinnale loomulikult vaja kas uut haiglat või vanade hoonete renoveerimist – sellega olen täiesti nõus –, aga see peaaegu 30 miljonit on tõesti suur summa," ütles Joller.

"Ja kui ma meenutan suvel, mais ja juunis toimunud vaidlust Tallinna haigla üle, siis dokumentidega tutvudes selgus, et kõik projekteerimise andmed olid võetud aastast 2014, 2015, mõned ka aastast 2017 ja 2018. Kui haigla projekteeritakse nii vanade andmete ja ravimahtude põhjal, siis ei saa see haigla olla kaasaegne ega arvestada tänapäevaseid vajadusi. Meil on 10 aasta jooksul tulnud juurde kaugmeditsiin, rohkem on hakatud kasutama päevaravi, mitte haiglaravi jne," lisas ta.

"Ma tegelikult tervitan seda Tallinna linnavalitsuse otsust. Ma arvan, et riik ja linn peavad siin tõesti koostööd tegema. Nii palju kui ma Riinat (Riina Solmanit - toim.) tean sotsiaalkomisjoni päevilt, on meil koostöö kindlasti parem, kui oli eelmise linnapeaga, kes seadis ühendhaiglaga edasiminemise tingimuseks ainult hoone ehitamise lubaduse," kommenteeris Joller.

Joller rääkis, et kuna Tallinn on Eesti mõistes suur linn ja loodav haigla mõjutab väga suurt osa elanikkonnast, tuleb selle projekteerimist ning funktsionaalset planeerimist vaadata kogu Eesti kontekstis. "Kui vaatame praegust praktikat, siis Tallinna Lastehaigla ja PERH on nabanööri pidi omavahel seotud. Väga paljud PERH-i arstid toetavad lastehaiglat raviteenuste osutamisel ning vastupidi. Mina ise näeksin, et PERH ja Tallinna Lastehaigla ühineksid omavahel, aga loomulikult peame siin rääkima läbi Tallinna linnavalitsusega, mis on nende plaanid," sõnas Joller.

"Kui mõtleme, kuidas haiglaid või suuri asutusi ühendatakse, siis Tallinn on esimese sammu ära teinud ja juriidilise ühendamisega alustanud. Järgmised etapid seisavad ees: on vaja hoolikat planeerimist, kus ja milliseid teenuseid osutatakse ning kui palju on vaja arste ja õdesid. Alles siis, kui need asjad on läbi mõeldud, võiks hakata mõtlema, millistes ruumides teenust pakkuda – kas on vaja olemasolevate haiglate renoveerimist või tõesti täiesti uue haigla ehitamist. Tänapäeval peame mõtlema ka julgeolekule. Palju on välja toodud, et üks suur haigla on suurem julgeolekurisk kui mitu väikest," rääkis Joller.

Valitsus on välja öelnud, et riik omalt poolt uue haigla rajamist toetada ei saa. Joller tõdes, et arvestades riigi rahalist seisu, ei ole ka näha, et riik oma positsiooni lähema nelja aasta jooksul muudaks.

"Selliseid asju peaks arutama rahandusministriga – pigem mitte. Aga peame vaatama ka seda, et tulemas on uued Euroopa Liidu toetuste voorud. Nii palju kui olen aru saanud, siis "betooni" investeerimist seal enam väga ei toetata, aga mine tea, võib-olla siiski. Peame vaatama üle Eesti, mida on vaja ehitada. Näiteks Narva haigla teeb endale lisakorpusi, neil on rahastus olemas. Siin peab vaatama terviklikult ja sellega tegeleb meil rohkem rahandusministeerium," ütles Joller.